Iraan on varustanud Venemaad suure hulga võimsate maa-maa ballistiliste rakettidega, ütlesid kuus allikat Reutersile, mis näitab sõjalise koostöö süvenemist kahe USA sanktsioonide all oleva riigi vahel.

Kolm Iraani allikat ütlesid, et Iraani tarnitud umbes 400 raketi hulgas on palju Fateh-110 lühimaa ballistiliste relvade perekonnast, näiteks Zolfaghar. Ekspertide sõnul on see mobiilselt seadmelt tulistatav rakett võimeline tabama sihtmärke 300–700 km kaugusel, vahendab Reuters.

Saadetised algasid tänavuse, 2024. aasta jaanuari alguses pärast seda, kui möödunud aasta lõpus Teheranis ja Moskvas toimunud Iraani ja Venemaa sõjaväe- ja julgeolekuametnike kohtumistel sõlmiti kokkulepe, ütles üks Iraani allikatest.

Iraani sõjaväeametnik, kes nagu ka teised allikad palus teabe tundlikkuse tõttu anonüümsust ütles, et rakette on saadetud vähemalt nelja saadetisega ja lähinädalatel saadetakse neid veelgi. Täpsemaid üksikasju ta ei avaldanud.

Teine Iraani kõrge ametnik ütles, et osa rakettidest saadeti Venemaale laevaga Kaspia mere kaudu, teised aga lennukiga.

„Saadetisi tuleb rohkem,” ütles teine ​​Iraani ametnik. „Seda pole põhjust varjata. Meil ​​on lubatud eksportida relvi igasse riiki, kuhu soovime.”

ÜRO Julgeolekunõukogu piirangud Iraanile mõningate rakettide, droonide ja muude tehnoloogiate ekspordile aegusid oktoobris. USA ja Euroopa Liit säilitasid siiski sanktsioonid Iraani ballistiliste rakettide programmi suhtes, kuna on mures relvaekspordi pärast Lähis-Idas ja Venemaale.

Neljas asjaga kursis olev allikas kinnitas, et Venemaa sai viimasel ajal Iraanilt suure hulga rakette, kuid täpsemaid üksikasju ei avaldanud.

Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby ütles jaanuari alguses, et USA on mures, et Venemaa on lähedal lisaks Põhja-Koreast juba hangitud rakettidele ka Iraanilt lähimaa ballistiliste relvade hankimisele.

Üks USA ametnik ütles Reutersile, et Washington on näinud tõendeid kõneluste aktiivsest edenemisest, kuid tarnete toimumise kohta pole veel märke.

Ukraina peaprokurör ütles reedel, et Põhja-Korea poolt Venemaale tarnitud ballistilised raketid on osutunud lahinguväljal ebausaldusväärseks ning 24-st tabasid sihtmärki vaid kaks. Moskva ja Pyongyang on mõlemad eitanud, et Põhja-Korea on varustanud Venemaad Ukrainas kasutatava laskemoonaga.

Seevastu Montereys asuva Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi ekspert Jeffrey Lewis ütles, et Fateh-110 rakettide perekond ja Zolfaghar on täppisrelvad.

„Neid on harjutud suunama sihtmärkidele, mis on väärtuslikud ja vajavad täpset kahju,” ütles Lewis ja lisas, et 400 raketti võib Ukrainas kasutamisel põhjustada märkimisväärset kahju. Ta märkis aga, et Venemaa pommirünnakudki olid juba „üsna jõhkrad”.

Ukraina sõjaväeallikas ütles Reutersile, et Kiiev ei ole registreerinud Iraani ballistiliste rakettide kasutamist Venemaa vägede poolt konfliktis.

Pärast selle loo avaldamist ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja televisioonile, et tal puudub ametlik teave selle kohta, et Venemaa oleks selliseid rakette hankinud. Ta ütles, et ballistilised raketid kujutavad Ukrainale tõsist ohtu.

Ukraina endine kaitseminister Andri Zagorodnjuk ütles, et Venemaa soovib täiendada oma raketiarsenali ajal, mil USA suure sõjalise abipaketi heakskiitmise viivitused Kongressis on jätnud Ukraina ilma laskemoona ja muu materjalita.

„USA toetuse puudumine tähendab maapealse õhutõrje puudust Ukrainas. Seega tahavad nad koguda raketimassi ja murda läbi Ukraina õhukaitsest,” ütles Zagorodnjuk, kes juhib Kiievis asuvat julgeolekustrateegiate keskuse mõttekoda ja nõustab valitsust.

Kiiev on korduvalt palunud Teheranil lõpetada Venemaale Shahedi droonide tarnimine, millest on saanud koos rakettidega Moskva kaugrünnakute vahend Ukraina linnade ja infrastruktuuri vastu.

Ukraina õhujõud teatasid detsembris, et Venemaa lasi sõja ajal välja 3700 Shahedi drooni, mis võivad lennata sadu kilomeetreid ja plahvatada. Ukrainlased kutsuvad neid „mopeedideks” nende mootorite iseloomuliku heli tõttu; õhutõrje hävitab neid igal nädalal kümneid.

Iraan eitas alguses droonide tarnimist Venemaale, kuid hiljem teatas, et oli neid andnud väikese arvu enne, kui Moskva 2022. aastal Ukraina vastu sõda alustas.

„Need, kes süüdistavad Iraani Ukraina sõja ühele poolele relvade andmises, teevad seda poliitilistel eesmärkidel,” ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Nasser Kanaani esmaspäeval, kui temalt küsiti Teherani droonide Venemaale tarnimise kohta. „Me ei ole andnud selles sõjas osalemiseks ühtegi drooni.”

Philadelphias asuva mõttekoja Foreign Policy Research Institute vanemteadur Rob Lee ütles, et Fateh-100 ja Zolfaghari rakettide tarned Iraanist annavad Venemaale lahinguväljal veelgi suurema eelise.

„Neid saab kasutada sõjaliste sihtmärkide tabamiseks operatiivsel sügavusel ja ballistilisi rakette on Ukraina õhutõrjel raskem kinni pidada,” ütles Lee.

Iraani jäigad vaimulikud valitsejad on järjekindlalt püüdnud süvendada sidemeid Venemaa ja Hiinaga, panustades, et see aitaks Teheranil seista vastu USA sanktsioonidele ja lõpetada oma poliitiline isolatsioon.

Kaitsekoostöö Iraani ja Venemaa vahel on tihenenud pärast seda, kui Moskva saatis 2022. aasta veebruaris Ukrainasse kümneid tuhandeid sõdureid.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kohtus septembris Teheranis Iraani revolutsioonilise kaardiväe lennundusjõudude juhi Amirali Hajizadehiga, kui tema jaoks eksponeeriti Iraani droone, rakette ja õhutõrjesüsteeme, teatas Iraani riigimeedia.

Eelmisel kuul teatas Venemaa välisministeerium, et eeldab, et president Vladimir Putin ja tema Iraani kolleeg Ebrahim Raisi allkirjastavad peagi pärast detsembris Moskvas peetud kõnelusi uue ulatusliku koostöölepingu.
„See sõjaline partnerlus Venemaaga on näidanud maailmale Iraani kaitsevõimet,” ütles sõjaväeametnik. „See ei tähenda, et asuksime Ukraina konfliktis Venemaa poolele.”

Pärast 7. oktoobrit puhkenud sõda Iisraeli ja Palestiina islamirühmituse Hamas vahel on Iraani vaimulike valitsejate jaoks raske ülesanne. Samuti seisavad nad silmitsi kasvava eriarvamusega kodus majanduslike hädade ja sotsiaalsete piirangute pärast.

Samal ajal kui Teheran püüab vältida otsest vastasseisu Iisraeliga, mis võiks USA sõtta tõmmata, on selle vastupanutelje liitlased – sealhulgas Hizbollah Liibanonis ja huthid Jeemenis – rünnanud Iisraeli ja USA sihtmärke.

Asjaga kursis olev Lääne diplomaat kinnitas Iraani ballistiliste rakettide Venemaale toimetamist viimastel nädalatel, kuid ei avaldanud rohkem üksikasju.

Ta ütles, et lääneriigid on mures, et Venemaa vastastikune relvade üleandmine Iraanile võib tugevdada tema positsiooni igas võimalikus konfliktis USA ja Iisraeliga.

Iraan teatas novembris, et jõudis kokkuleppele, et Venemaa varustab riiki hävitajate Su-35, ründehelikopterite Mi-28 ja pilootide õppelennukitega Jak-130.

Poliitiliste riskide konsultatsioonifirma Eurasia Groupi analüütik Gregory Brew ütles, et Venemaa on Iraani jaoks mugavusliitlane.

„Suhe on tehinguline: droonide vastu ootab Iraan rohkem julgeolekualast koostööd ja täiustatud relvastust, eriti kaasaegseid lennukeid,” ütles ta.