Euroopas levib 1930ndate aastate meelsus – see on hirmutav

eestinen

Müncheni julgeolekukonverentsi järel arutelud jätkuvad ja paljud ütlevad, et õhkkond ja eelkõige olukord on mitmes mõttes tume.

USA endine suursaadik Venemaal ja Stanfordi ülikooli poliitikauuringute professor Michael McFaul ütleb, et tal oli Münchenis 1930. aastate tunnetus, mida ta kirjeldab kui „hirmutavat”.

Mainitud kümnendit mäletatakse muuhulgas kui Adolf Hitleri ja natsismi esilekerkimist ning Hitleri peatamise ebaõnnestumist, mis viis maailmasõjani. McFaul on teinud sama võrdluse mitmes erinevas sotsiaalmeedia postituses.

Meie aja ja 1930ndate vahel on külmavärinaid tekitavaid kokkupuutepunkte, kirjutab ta ühes oma sõnumis.

McFaul on jaganud ka Eesti peaminister Kaja Kallase kommentaare Müncheni paneeldiskussioonil. Tema sõnul selgitab Kallas selgelt, mida ta mõtleb „Euroopat ähvardava 1930ndate aastate kummituse” all.

1930ndatele aastatele viitas Kallas ka oma kõnes, mille käigus mainib diktaatori käsiraamatu järgi tegutsevat Vladimir Putinit.

Oleme seda juba 1930ndatel aastatel näinud. USA isolatsionistlik poliitika; mitte peatada ründavat osapoolt, kui meil on võimalus; ja ründavate tegevuste levik üle maailma, ütleb ta.

Peame ajaloost õppima, märkis ta.

Reedest pühapäevani kestnud julgeolekukonverentsil oli infot Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi hukkumisest, Avdijivka linna langemisest ja Ukraina vägede taganemisest. Ka USA abi Ukrainale on endiselt ummikus.

Samal ajal võib Putinit näha rahulolust hiilgamas, nagu seda väljendab uudisteagentuur AFP. Viimased päevad on olnud Vene diktaatorile meeldivad ning Lääne otsustajate hinnangul asi muutumas ei ole.

Asjad ei lähe hästi, tunnistab Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis sotsiaalmeedias.

Müncheni julgeolekukonverentsi ajal küsiti minult, miks ma nii sünge olen. Noh, keegi peab ütlema nii, nagu asjad on: Need ei ole head.

Landsbergis rõhutab, et asjade aus hindamine on hea tegutsemismudel. Tema sõnul peaks Lääs end tegudele peletama, muidu läheb olukord Ukrainas, ülejäänud Euroopas ja globaalselt ainult hullemaks.

Põhjendamatu optimism on enesepettuse vorm, ütleb ta.

Landsbergis selgitab oma pikas sõnumilõimes, miks on tema arvates väljavaade praegu nukker.

Ukrainal on laskemoona puudus ja (selle väed) on sunnitud taganema. Euroopa seisab silmitsi väljakutsetega, mis võivad artikli 5 proovile panna. Ülemaailmne ebastabiilsus kasvab, sest Venemaa tegevus ja meie ettevaatlikkus julgustavad autokraate, loetleb ta.

See ei ole pessimism. See on fakt, sõnab ta.

Landsbergis nõuab Läänelt kohest tegutsemist, sest „homme võib olla juba hilja”. Ta rõhutab, et sõda pole veel lõppenud, vaenlane on endiselt tugev ja kaalul on Euroopa tulevik.

Ma ei kahtle, et Läänel on võime aidata Ukrainal see sõda võita. [–] Selge on ka see, et Venemaa tööstus ei suuda vastu panna ühtsele Läänele, osutab ta.

Meil ​​ei puudu mitte võimekus, vaid poliitiline tahe ja vajalik kiireloomulisus Ukraina toetamiseks ja ühise kaitse säilitamiseks, märgib ta.

Landsbergis tuletab meelde, et Venemaal on tahe hävitada Ukraina ja taastada Vene impeerium.

Millal hakkame kasutama oma võimet selle vastu võitlemiseks? küsib ta.

Samuti kardetakse, et Lääs hakkab Ukraina sõjast väsima. Seda väsimust paistis ka Müncheni julgeolekukonverentsil.

Eksperdid on hoiatanud, et Putinil on aega oodata, kuni Lääs väsib Ukraina toetamisest. Seda on korduvalt väitnud ka Putin ning uudisteagentuuri AFP andmetel hakkab sõnade taga olev reaalsus Lääne liidritele kohale jõudma.

Vladimir Putin mängib aja peale, kuid me oleme seda kogu aeg teadnud, ütleb FMES-i uurimisinstituudi direktor Pierre Razoux AFP-le.

Ta ootab ja ilmselt valmistub Donald Trumpi valimisvõiduks, mis vähendab oluliselt toetust Ukrainale.

Asjatundjate hinnangul avaldab Trump juba praegu negatiivset mõju Ukraina olukorrale, kuna USA esindajatekojas on vabariiklased sisepoliitilistel põhjustel Ukraina toetamise blokeerinud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Münchenis otse, et Ukraina ei saa ilma USA toetuseta võita. USA president Joe Biden teatas nädalavahetusel, et ei saa lubada, et Ukraina ei kaota lisaks Avdijivkale rohkem territooriume, enne kui esindajatekoda relvaabipaketi heaks kiidab.

Saksa Välispoliitika Uurimise Instituudi (DGAP) teadur Christian Mölling kinnitab McFauli ja Landsbergise muret. Ka Möllingu sõnul valitses Münchenis „sünge õhkkond”.

Õhus oli palju rahutust, ütleb ta.

Kui Ukraina suudab end üha vähem kaitsta, tähendab see, et see suur projekt, mille Lääs on hetkel ette võtnud, ebaõnnestub. Sellel on oluline mõju meie julgeolekule, märgib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,737 korda, 1 külastust täna)