New Yorgis lendu ootav reisija avab mobiilirakenduse nimega DTC. Ekraanile ilmuvast nimekirjast valib ta lennu, millega ta Soome sõidab.

Eelteade edastatakse Helsingi-Vantaa piirikontrollile, kus saabujate info on üle vaadatud enne, kui lennuk on isegi Atlandi ookeani ületanud, vahendab Yle.

Tänu eelkontrollile saab reisija lennujaama järjekorrad vahele jätta. Ta valib passikontrollis kiire läbipääsu.

Passi ei pea avamagi, väravas asuv seade loeb eemalt passi kiibil oleva info. Samal ajal võrdleb näotuvastus reisijast tehtud pilti kiibile salvestatud pildiga. Kontroll on mõne sekundiga läbi.

Piirivalve katsetab praegu Helsingi-Vantaa lennujaamas paarisaja vabatahtliku abiga digitaalset reisidokumenti ehk DTC-d.

Eksperimendist saadud tulemusi kasutatakse EL-i komisjoni seaduse ettevalmistamisel, mille eesmärk on mõne aasta jooksul digipass kasutusele võtta.

Mobiilirakendus ei asenda traditsioonilist passi, kuid pakub reisijale sujuvamat võimalust reisida EL-i piires või kaugemalgi.

Digitaalne rahakott tuleb kõigis EL-i liikmesriikides kasutusele 2026. aasta sügisel. Komisjoni vastavat määrust on oodata tänavuse, 2024. aasta kevadel.

See on Euroopa Liidu ambitsioonikas projekt. Rakenduse abil saavad ELi kodanikud samaaegselt tuvastada end paljudes erinevates teenustes ja kinnitada oma isikuandmeid.

Puhkusel olles saate oma ID-d näidata näiteks Hispaanias või Saksamaal või kus iganes ELi piirkonnas liigute, ütleb rahandusministeeriumi spetsialist Laura Kolinen.

Rahakott on mõeldud igapäevaste tehingute tegemiseks erinevates teenustes ja on eriti kasulik välisreisidel.

Tulevikus saab rahakotti kasutada lennujaamas registreerimiseks, teel auto rentimiseks, mõnes teises riigis pangakonto avamiseks või mitmetele veebiplatvormidele, näiteks erinevatele sotsiaalmeedia kontodele, sisselogimiseks.

ELi digitaalsest rahakotist on saamas alternatiiv sarnastele teenustele, mida pakuvad näiteks Apple ja Google.

Iga liikmesriik töötab välja oma digitaalse rahakoti, kuna ühe ühise rahakoti väljatöötamine võtaks aastaid.

Digirahakoti rakendusse saab lisada erinevates dokumentides sisalduvat teavet. Need on näiteks lisaks passis sisalduvale reisimisõigusele näiteks isikuandmed, lõpetatud kraad, juhiluba – või näiteks oma jõusaali liikmelisus.

Tõenäoliselt tuleb Soomes sellesse rahakotti esimesena digitaalne isikutunnistus, ütleb Laura Kolinen.

Praegu peavad kasutajad end tuvastama paljudes avalikes ja erasektori veebiteenustes, kuid keegi tea täpselt, kuidas andmeid töödeldakse. Eesmärk on kaitsta isikuandmeid praegusest paremini. Seoses tuvastamisega jagatakse sageli ka ebavajalikku infot.

Kolinen toob näiteks olukorra, kus teenuse kasutaja peab tõendama, et on täisealine. Ta saab ise otsustada, millist rahakotti salvestatud teavet teenusepakkujale üle anda.

Kasutaja saab otsustada, et ma ei soovi siin oma nime ja aadressi näidata, kui on vaja oma vanust tõendada, kui sellest antud olukorras piisab.

Komisjoni üks eesmärke on digitaalse rahakoti abil suurendada kodanike tööalast liikuvust erinevate liikmesriikide vahel. Samuti võiks olla võimalik rahakotis hoiustada diplomeid, mis teeb välismaal tööotsimise või välismaa õppeasutustesse kandideerimise lihtsamaks.

Siis oleks lihtsam võrrelda eri liikmesriikides välja antud tunnistusi.

Suurim muutus toimub üle EL-i välispiiri reisides. Digipassis olevate biomeetriliste tunnuste abil saab reisijat veelgi usaldusväärsemalt tuvastada.

Inimene vaatab kaamerasse ja toimub näotuvastus. Kontrollimine on varasemast oluliselt kiirem, ütleb inspektor Mikko Väisänen piirivalve staabist.

Samal ajal piiriületus kiireneb.

Me ei taha, et kliendid seisaksid lennujaamas järjekorras, me tahame, et reisimine oleks sujuvam. Digitaliseerimine toob ka turvalisuse.

Digipassis sisalduvad biomeetrilised tunnused muudavad valeidentiteediga reisimise keerulisemaks. Eriti inimkaubandusega seoses on täheldatud, et EL-i välispiiri püütakse ületada näiteks EL-i kodanikult varastatud passi abil.

Kuid kas digitaalne rahakott suurendab kodanike jälgimist?

Inspektor Väisäneni sõnul see nii ei ole. Kodanike liikumist ei jälgita senisest rohkem.

Näiteks kui EL-i kodanik reisib kolmandatesse riikidesse, siis piiriületuse teavet liidu süsteemidesse ei salvestata, kui kontrolli käigus pole tuvastatud midagi ebatavalist.