Tallinna tänavatel on eeloleval nädalavahetusel riigi iseseisvuspäeva auks näha rohkem kui lihtsalt sinimustvalgeid lippe.

Eesti pealinnas Tallinnas on eri paigus paiknevatele reklaamialustele ilmunud ägeda välimusega pildid mürskude ja pommide poolt hävitatud kortermajadest, millest osa veel plahvatuste tõttu suitsevad. Suurte, mitme meetri kõrguste ja laiade reklaamtahvlite puhul tekitab eekõige segadust see, et need asuvad otse reaalsete objektide kõrval, vahendab MTV.

Kortermaja elanikud saavad seega oma silmaga näha, milline näeb välja nende kortermaja, kui seda peaks ründama agressiivne naaberriik.

Tallinlased on suures segaduses kõne all olevatest piltidest, mis meenutavad juba kaks aastat Ukrainas möllanud Vene sissetungi laastamistööd. Mõned on pidanud pilte maitsetuks, teised hirmutavateks ja mõned üleskutseks valmistuda sõjaks ka Eestis.

Paljud on oletanud, et need on Eesti kaitseministeeriumi meeldetuletused surelikkusest laupäevase iseseisvuspäeva eel.

Aga neid reklaame ei tellinud sõjavägi ega kaitseministeerium. Need on tellitud noortelt kunstnikelt Rebeca Parbuselt ja tema õpetajalt, kes kasutab kunstnikunime Estookin. Projekti on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Reaktsioonid on olnud seinast seina ja kõik need on õigustatud, ütleb Eesti Kunstiakadeemias õpetav Estookin.

Ajastus pole muidugi juhus, sest just iseseisvuspäeva eel on õige aeg endalt küsida, mis on kõige olulisem ja märgata asju, mille eest tänulik olla, rõhutab ta.

Varemetes majade pildid meenutavad neid asju kahe nädala jooksul.

Mustamäel ringi kõndinud Zenja jaoks tekitavad sõjakad kujundid vastakaid tundeid.

„Ma arvan, et nende koht peaks olema kusagil mujal, nagu galeriides. Tuleb meeles pidada, et siin on palju inimesi, kes on põgenenud Ukrainast sõja eest. Need pildid võivad neis esile kutsuda tugevaid emotsioone,” sõnab ta.

Zenja mure on õige, sest viimase paari aasta jooksul on Eestisse sõja eest põgenenud üle 70 000 ukrainlase, kellest umbes 50 000 elab riigis endiselt pagulastena.

Ja miks on reklaamtahvlite asukohaks valitud just Mustamägi ja Lasnamägi, vene vähemuse poolt asustatud piirkonnad?

Kunstnikud räägivad, et tahtsid valida täpselt sellised majad ja hooned, mis Ukrainas on maatasa tehtud.