President Alar Karis kõneles kohtumisel Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistöga koostööst NATOs, regiooni julgeolekust, hübriidohtudest idapiiril ja kuidas paremini kaitsta kriitiliselt olulist taristut. Eesti riigipea tänas ametist lahkuvat Soome kolleegi sõpruse, suurepärase koostöö ja kahepoolsete suhete edendamise eest.
„Soome ja Eesti on väga lähedased riigid ning meie omavahelised suhted sõbralikud ja soojad,“ kinnitas president Alar Karis kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistöga. „Teeme koostööd kõikides valdkondades ja eelmisest aastast oleme liitlased ka NATOs. Tuleb tõdeda, et meie lähedased suhted häirivad tõsiselt ühist naabrit, kes hübriidrünnakutega testib NATO idapiiri vastupidavust.” President Karis kinnitas, et Eesti ja Soome seisukoht toimuvate hübriidaktsioonide ja neile reageerimise osas on sarnane.
„Venemaa on ja jääb suurimaks ohuks meie julgeolekule, seega peame tihendama julgeolekualast koostööd, hoidma Atlandi-ülest ühtsust ja kohandama NATO kaitse- ja heidutushoiakut meie regiooni vajadustele,” rääkis president Karis. „Eesti ja Soome hindavad julgeolekuolukorda sarnaselt, mistõttu on tark teha veelgi enam koostööd. Meie eesmärk on tugevdada kaitse- ja heidutushoiakut NATO idatiival, viia lõpule Rootsi liitumine alliansiga ning minna edasi Ukraina NATOga liitumisega.”
President Karis peatus pikemalt ka transatlantilise koostöö tähtsusel: „Euroopa Liidu liikmesriigid peavad panustama koostöö laiendamisele kõigis teemades, kus suurem Euroopa Liidu ja USA kahepoolsete tegevuste arendamine on võimalik.”
Eesti riigipea kohtus Helsingis ka Soome välisministri Elina Valtoneniga, kellega räägiti samuti Venemaa hübriidrünnakutest idapiiril, Ukraina toetamisest ning koostööst NATOga. Eesti riigipea sõnul tuleb jätkata Venemaa rahvusvahelist isoleerimist ja tõsta agressiooni hinda. „Piiririikidena peame olema Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikas suunanäitajad ning pakkuma ka lahendusi, kuidas välistada sanktsioonidest kõrvale hoidmist,” ütles president Karis.
President Karis rõhutas veel, et oluline on tugevdada neid rahvusvahelisi institutsioone, mis peaksid tagama rahu ja julgeolekut. Sellega seoses märkist ta ÜRO Julgeolekunõukogu reformi vajadust.
