Põhja-Korea ballistiline rakett, mille Venemaa sõjavägi eelmisel kuul Ukrainas välja tulistas, sisaldas uue aruande kohaselt sadu komponente, mis pärinevad USA ja Euroopa ettevõtetest.

Leiud tähistavad esimest avalikku infot Põhja-Korea raketiprogrammi sõltuvuse kohta välismaisest tehnoloogiast ja rõhutavad Bideni valitsuse püsivat probleemi, kui nad üritavad hoida ära tsiviilkasutuseks mõeldud odava läänes toodetud mikroelektroonika sattumist Põhja-Koreas, Iraanis ja Venemaal kasutatavatesse relvadesse, vahendab CNN.

Ühendkuningriigis asuv uurimisorganisatsioon Conflict Armament Research ehk CAR uuris vahetult 290 komponenti Põhja-Korea ballistilise raketi jäänustest, mis leiti jaanuaris Ukrainast Harkivist, ja leidis, et 75 protsenti komponentidest on kavandatud ja müüdud Ameerika ettevõtete poolt.

Uurijad leidsid, et veel 16% raketist leitud komponentidest olid seotud Euroopas asutatud ettevõtetega ja 9% Aasias asutatud ettevõtetega. Need komponendid olid peamiselt raketi navigatsioonisüsteemis ja need olid toodetud 26 ettevõttes peakorteriga USA-s, Hiinas, Saksamaal, Jaapanis, Hollandis, Singapuris, Šveitsis ja Taiwanis, öeldakse aruandes.

Eelmisel aastal, nagu CNN varem teatas, tegi CAR kindlaks, et 82% Venemaa poolt Ukrainas tulistatud Iraanis toodetud ründedroonide komponentidest on valmistatud USA ettevõtete poolt.

Koos ulatuslike sanktsioonide ja ekspordikontrolliga, mille eesmärk oli piirata juurdepääsu läänes toodetud tehnoloogiale, moodustas Bideni valitsus 2022. aasta lõpus ka ulatusliku töörühma, et uurida, kuidas USA ja Lääne komponendid, sealhulgas Ameerikas toodetud mikroelektroonika jõudsid Iraanis valmistatud droonidesse, mida Venemaa on Ukrainasse saatnud sadu.

Ei ole selge, kui palju edu see töörühm on saavutanud – riiklik julgeolekunõukogu ei vastanud mitmele kommentaaritaotlusele.

Viimases CAR-i aruandes ei nimetata konkreetseid komponente tootnud ettevõtteid, kuna puuduvad tõendid, et ettevõtted oleks osad tahtlikult Põhja-Koreasse tarninud – selle asemel suunati komponendid tõenäoliselt kuhugi laiemasse ülemaailmsesse tarneahelasse, kui ettevõtted müüsid need mitmesuguste rahvusvaheliste edasimüüjate kaudu. Seetõttu eelistab CAR teha koostööd ettevõtetega, et proovida probleemi lahendada, selle asemel, et neid nimetada ja häbistada, ütles CARi pressiesindaja CNN-ile.

Uuring näitab ka, et Põhja-Korea suutis raketi toota ja kiiresti Venemaale saata. Teadlaste uuritud komponendid toodeti aastatel 2021–2023. Nende tootmiskuupäevade põhjal väidavad teadlased, et raketti „ei saanud kokku panna enne 2023. aasta märtsi” ja Venemaa kasutas seda tänavu jaanuaris Ukrainas.

Asjaolu, et Põhja-Korea raketitootmist näivad toetavat Läänest pärit osad rõhutab, kui raske on USA-l ja tema liitlastel kontrollida, kuhu kommertselektroonika liigub, eriti pooljuhtkomponendid, mida on pärast globaalsesse tarneahelasse jõudmist väga keeruline jälgida.

Leiud näitavad, et Põhja-Korea „on välja töötanud tugeva ostuvõrgustiku, mis suudab avastamiseta mööda hiilida peaaegu kaks aastakümmet kehtinud sanktsioonirežiimidest”, öeldakse CAR-i raportis.

Ja kuigi Venemaad varustavad jätkuvalt Põhja-Korea ja Iraan, ei ole Bideni valitsus suutnud saata Ukraina sõjaväele uut relvastust ja varustust, kuna Kongress ei ole heaks kiitnud selleks vajalikku täiendavat rahastamist.

Valge Maja kinnitas eelmisel kuul, et Venemaa on tulistanud Ukraina linnade pihta Põhja-Korea rakette. Pentagoni peainspektori eelmisel nädalal avaldatud raporti kohaselt on Põhja-Korea tõenäoliselt varustanud Venemaad viimase aasta jooksul miljonite suurtükimürskudega.

Washingtoni luureametnikud tunnevad üha enam muret Põhja-Korea ja Venemaa vaheliste sidemete tihenemise pärast, teatas CNN varem, ning kahe riigi uuel tasemel strateegilise partnerluse pikaajaliste mõjude pärast.

CAR märkis, et Põhja-Korea raketi uurimine „näitab, et Põhja-Korea on suutnud toota kõrgetasemelisi relvi, integreerides komponente, mis on toodetud alles 2023. aastal, hoolimata ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonidest, mis on kehtestatud alates 2006. aastast, mis keelavad ballistiliste rakettide tootmise Põhja-Koreas.”

Põhja-Korea rakettide kasutamine Venemaa lahinguväljal Ukrainas võib samuti anda Pyongyangile andmeid, mida ta ei saa katsetuste programmist, mille käigus on viimastel aastatel juhi Kim Jong Uni juhtimisel tulistatud kümneid rakette.

Põhja-Korea võib taotleda ka Venemaalt sõjalist abi, sealhulgas „hävituslennukeid, maa-õhk-tüüpi rakette, soomusmasinaid, ballistiliste rakettide tootmisseadmeid, sõjamaterjale ja muid kõrgtehnoloogiaid,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby eelmisel kuul.

„See mõjutaks julgeolekut Korea poolsaare ja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas,” lisas ta.