Aastal 1995 Maa orbiidile saadetud kahetonnine satelliit ERS-2 jõuab sel nädalal oma teekonna lõppu ning see võib langeda Soome territooriumile.
Tõenäoliselt toimub kukkumine tänasest teisipäevast, 20. veebruarist kuni neljapäeva, 22. veebruarini. Soome võib see kukkuda täna teisipäeval kella 17 paiku ja kolmapäeval veidi enne kella 17.
Euroopa Kosmoseagentuur ESA on avaldanud värske info satelliidi kukkumise kohta. Tänases teisipäevases hinnangus on selle kukkumise ajaks märgitud teisipäev kell 21.46 Soome aja järgi. Hinnanguline nihe võib mõlemas suunas olla umbes 10 tundi.
Viimaste hinnangute kohaselt kukub satelliit alla hiljemalt kolmapäeva hommikul Soome aja järgi.
Satelliitide langemist on raske prognoosida, kuna langemise kiirust mõjutavad nende kontrollimatu pöörlemine ja atmosfääri tiheduse kõikumised. Polaaraladel võivad kosmoseilmatormid põhjustada õhutakistuse järsu tõusu.
Lähipäevade kosmoseilm tundub üsna rahulik. Teisisõnu pole oodata suuremaid kosmoseilmatorme, mis võiksid põhjustada satelliidi ennustatust varasemat kukkumist, arvab Soome meteoroloogiainstituudi kosmoseilma seire eest vastutava kosmoseilmarühma juht Tiera Laitinen.
ESA andmetel langeb objekt ööpäevas üle 10 kilomeetri. Tempo kiireneb kogu aeg. Kui objekt jõuab atmosfääris umbes 80 kilomeetri kõrgusele, hakkab see osadeks lagunema.
Tegemist on ESA kaugseiresatelliidiga, mille tegevus lõppes 2011. aastal. See tüüriti 786 kilomeetri kõrguselt polaarorbiidilt tubli 200 kilomeetrit madalamale, et see kiiremini maa peale tuleks.
Satelliidi orbiit on vaid 1,5 tundi, kuid see jääb päikese suhtes samasse asendisse, mistõttu Soome katab vaid väikse osa orbiitidest.
Laitinen hindab tõenäosuseks, et satelliidi lõplik kukkumine toimub Soomes umbes ühe protsendi.
Kui see peaks Soomes alla kukkuma, on ka kahju oht väga väike.
Mõned väikesed tükid võivad seal alla kukkuda, kuid suurem osa Soome pindalast on mets või muud asustamata alad. Kui Soome satub juhuslikult metallitükke, siis peab olema tõesti halb õnn, et üks neist tabab mõnda hoonet või isegi inimest.
Laitineni sõnul langeb iga nädal maa atmosfäärist maapinnale satelliite ja muud prahti. Mõned neist on kontrollitud ja mõned kontrollimatud. Enamasti pole inimestel vaja selleks valmistuda.
Uuematel ja suurematel satelliitidel on raketimootorid, mis suudavad kukkumise juhtida kontrollitud asukohta. Väiksemad satelliidid lagunevad atmosfääris suures osas laiali, mistõttu saab neid kontrollimatult alla tuua.
Oleme asjaga kursis ja jälgime seda. Kui hakkab tunduma, et Soomes on kukkumine toimumas, saame selle kohta ametliku teadaande panna. Põhimõtteliselt ei taheta sellest teavitada, ütleb Laitinen.
Soome meteoroloogiainstituudil on tulevikus plaanis osaleda kosmoseinfo keskuse rajamises, et näiteks langevate satelliitide kohta saaks rahvusvahelistest andmeallikatest paremat teavet.
See on riiklik meteoroloogiainstituut ja maamõõduinstituut koostöös. Sellesse kuulub ka kaitsevägi.
Tänu infokeskusele saaks Soome meteoroloogiainstituut näiteks ise arvutada satelliitide kukkumise prognoose.
Info võimaliku satelliidi kukkumise kohta Soomes sai Laitinen reedel. Praegu on see info juhuslik.
Laitineni jaoks on ebaselge, millisel asutusel on esmane vastutus, kui satelliit ähvardab Soome kukkuda.
Kui avastate satelliidi mahakukkunud osad, siis ütleksin, et teatage neist eelkõige politseisse. Soovitatav on neid mitte ise puudutada, ütleb Laitinen.
Seda seetõttu, et satelliidid võivad kasutada raketikütuseid, mis on mürgised ja söövitavad.
Kukkuv satelliit võib olla taevavaatlejatele suurepärane hetk.
Enamasti hõõrdumise tõttu atmosfääris põlevat satelliiti on selle langemise lõppfaasis palja silmaga näha, kui see õhtutaevas ja selge ilmaga peaks langema.
See näeb välja nagu langev täht. Hea õnne korral võib see välja näha nagu langevate tähtede kobar, kui see juhtub tükkideks lagunema, ütleb Laitinen.
