USA ametnikud ütlesid, et Venemaa kavatseb osta Iraanilt lühimaa ballistilisi rakette, mis suurendab Moskva suutlikkust võtta sihikule Ukraina infrastruktuur konflikti kriitilisel hetkel.
Moskva plaanid on tekitanud sügavat muret Bideni administratsioonis, kui kahaneb parlamendi Kongressi toetus USA jätkuvale sõjalisele abile Ukrainale. Seadusandjad peavad veel vastu võtma eelnõu, mis annaks Ukrainale lisaraha, vahendab Wall Street Journal.
„USA on mures, et Venemaa läbirääkimised Iraanilt lähimaa ballistiliste rakettide hankimiseks edenevad aktiivselt,” ütles üks USA ametnikest. „Me hindame, et Venemaa kavatseb osta Iraanilt raketisüsteeme.”
Iraani rakettide tarne võib toimuda juba sel kevadel, kui ost õnnestub, kuid USA ametnikud ei usu, et tehing on lõpule viidud.
Iraani raketid suurendaksid Moskva võimekust. Venemaa on juba alustanud ballistiliste rakettide kanderakettide ja mitmekümne ballistilise raketi vastuvõtmist Põhja-Koreast, teatasid ametnikud.
USA ametnikud ütlesid, et Moskva soov omandada Iraani rakette oli ilmne detsembri keskel, kui Venemaa delegatsioon külastas Iraani väljaõppepiirkonda, et vaadelda Iraani Islami Revolutsioonilise Kaardi lennundusjõudude poolt välja pandud ballistilisi rakette ja nendega seotud varustust, sealhulgas selle lähimaa rakett Ababil.
See visiit, mida pole varem avalikustatud ja tähistab edasist sammu Iraani rakettide hankimise suunas, järgnes Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu septembris toimunud reisile IRGC lennundusjõudude peakorterisse Teheranis. Selle visiidi ajal jälgis Šoigu Ababili ja teiste raketisüsteemide väljapanekut, teatasid USA ametnikud. Ta kohtus ka Iraani relvajõudude staabiülema kindralmajor Mohammad Bagheriga ja kiitles, et Vene-Iraani suhted on jõudmas uuele tasemele.
Jahvatavasse kurnamissõtta haaratud ja rahvusvaheliste sanktsioonidega silmitsi seistes on Venemaa pöördunud ka Põhja-Korea poole, et täiendada oma jõupingutusi relvade tootmiseks. Venemaa president Vladimir Putin ja Põhja-Korea liider Kim Jong Un pidasid septembris Venemaa Kaug-Idas asuval kosmodroomil tippkohtumise ning lubasid tihedamat koostööd majandus- ja julgeolekuküsimustes.
Mitmete tehinguga kursis olevate ametnike sõnul on Põhja-Korea viimastel nädalatel alustanud Venemaale mitmesuguste relvastuste, sealhulgas esimest korda lähimaa ballistiliste rakettide tarnimist. Ametnikud ütlesid, et relvastuses on varem teatatud suurtükivarud.
Sõjaväeanalüütikud väidavad, et Iraani ja Põhja-Korea rakettide omandamine Moskva poolt võib anda Venemaale olulise eelise, kuna ta tugevdab oma rünnakuid ja üritab Ukraina raketitõrjet tasalülitada.
„Venemaa viimastel päevadel sooritatud löögid näitavad, kui tähtis on venelastele omada suuri ballistiliste rakettide varusid,” ütles Washingtoni mõttekoja American Enterprise Institute kriitiliste ohtude projekti juht Frederick Kagan.
Kagani sõnul on Venemaa otsinud võimalusi Ukraina õhutõrjet tasalülitada, suurendades välja lastud rakettide arvu ja kohandades kasutatavaid relvatüüpe. „Piisav ballistiliste rakettide olemasolu nende arsenalis on selle väga oluline osa,” lisas ta.
Venemaa on juba soetanud Iraanilt suure hulga droone Ukraina ründamiseks. Moskva ja Teheran on samuti ehitanud Venemaale uut tehast, mis võiks konflikti jaoks toota tuhandeid droone, teatasid USA ametnikud.
Venemaa lähenemine Iraanile ja Põhja-Koreale kujutab endast nihet varasemate aastate positsioonilt, mil Venemaa tegi koostööd USA ja teiste lääneriikidega, püüdes piirata nende kahe riigi tegevust.
USA kardab, et Venemaa kasvav koostöö Teheraniga mitte ainult ei aita kaasa Moskva sõjategevusele Ukrainas, vaid tugevdab ka Iraani sõjalist võimekust Lähis-Idas ja võib pakkuda tulu tema majanduse turgutamiseks, mida Lääne sanktsioonid on räsinud. Novembris ütlesid USA ametnikud, et Venemaa on aidanud Teheranil arendada satelliitide võimekust ning pakkunud ka „enneolematut kaitsekoostööd” rakettide, sõjalise elektroonika ja õhutõrje vallas.
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, mis võeti vastu vahetult pärast 2015. aasta Iraani tuumalepet, keelas Teheranil ilma nõukogu nõusolekuta eksportida või importida teatud tüüpi rakette ja droone, samuti sõjatehnoloogiat, mida saab kasutada rakettide tootmiseks ja käitamiseks.
Kuid see piirang aegus ametlikult oktoobris, tekitades mõne Lääne ametniku seas muret, et Teheran võib nüüd püüda pöörduda sõjalise müügi poole Venemaale ja teistele riikidele.
Pärast ÜRO keelu lõppemist kehtestas USA sanktsioonid, mille eesmärk oli takistada Iraani raketikaubandust, ja tegi koos 47 riigiga avalduse, milles lubati blokeerida Iraani poolt ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogia müüki. Kuid Venemaa välisministeerium on öelnud, et ÜRO piiranguid Iraanist raketitehnoloogia ostmisele või selle Teheranile tarnimisele ei pea enam järgima.
Enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse oli Venemaa Washingtoni koostööaldis partner. Ta ühines USA, Euroopa riikide ja Hiinaga 2015. aasta tuumaleppe läbirääkimistel Teheraniga. Samuti toetas ta ÜRO Julgeolekunõukogus karme sanktsioone Põhja-Korea suhtes aastani 2017 vastuseks Pyongyangi tuuma- ja ballistiliste rakettide tegevusele.
„Venemaa toetas põhimõtteliselt seda, et Põhja-Korea võtaks vastu kõikvõimalikud piirangud,” ütles endine välisministeeriumi kõrge ametnik Robert Einhorn, viidates möödunud koostööajastule.
Einhorni sõnul peegeldavad Moskva viimased tegevused nihet tema strateegilises orientatsioonis. „Selle välispoliitika põhineb suuresti USA huvide kahjustamisel,” ütles ta.
