Venemaa on üha kindlam, et majandus- ja diplomaatiliste sidemete süvendamine Hiina ja globaalse Lõunaga võimaldab tal esitada väljakutse USA domineeritud rahvusvahelisele finantssüsteemile ja õõnestada Läänt, selgub Kremli dokumentidest ning intervjuudest Venemaa ametnike ja ärijuhtidega.
Venemaad on õhutanud tema edu Lääne toetatud Ukraina vastupealetungi peatamisel, millele järgnesid poliitilised ummikseisud Washingtonis ja Brüsselis seoses Kiievi jätkuva rahastamisega, vahendab Washington Post.
Moskva arvates on USA toetus Iisraeli sissetungile Gaza sektorisse kahjustanud Washingtoni positsiooni mitmel pool maailmas. Sündmuste kokkulangemine on toonud kaasa optimismi tõusu Venemaa globaalse positsiooni suhtes.
Moskva ametnikud viitavad kasvavale kaubavahetusele Hiinaga, sõjalisele koostööle Iraaniga, diplomaatilisele haardele Araabia maailmas ja suuremate tärkava majandusega riikide – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika – BRICS-i rühmituse laienemisele Iraani, Saudi Araabiaga, Araabia Ühendemiraatide, Egiptuse ja Etioopiaga.
BRICS-i laienemine näitab grupi „kasvavat autoriteeti ja rolli maailma asjades” ning selle töö keskendub „suveräänsele võrdsusele”, ütles Venemaa president Vladimir Putin 1. jaanuari avalduses, kui Venemaa asus grupi esimehe kohale. Kreml on hakanud nimetama end „globaalse enamuse” osaks.
Venemaa Julgeolekunõukogu sisedokumendid, mille sai kätte Euroopa luureteenistus ja mille on läbi vaadanud väljaanne Washington Post näitavad, et Kreml kutsus 2022. ja 2023. aastal kokku kohtumised, et kaaluda dollari kui maailma reservvaluuta rolli kahjustamist. Ühes dokumendis väideti, et lõppeesmärk oli lammutada Teise maailmasõja järgne globaalne finantssüsteem ja jõud, mille see Washingtonile annab.
„Üks tähtsamaid ülesandeid on luua uus maailmakord,” seisab ühes 3. aprilli 2023. aasta dokumendis. „Ameerika Ühendriikide juhitud lääneriigid on püüdnud kehtestada oma struktuuri, mis põhineb nende domineerimisel.”
Teine dokument, mille kirjutas Julgeolekunõukogu juhi Nikolai Patruševi lähedane liitlane ja mida sel suvel Kremlis levitati, pooldas Hiina ja Venemaa suuremat koostööd tehisintellekti, kübersüsteemide ja „asjade interneti” vallas. Selle osana nägi dokument ette, et Peking ja Moskva loovad uue finantssüsteemi ja Euraasia digitaalse valuuta, mis põhineb alternatiivsetel maksesüsteemidel, näiteks plokiahelal, et minna mööda Lääne domineerimisest globaalsetes finantstehingutes.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov eitas, et Venemaa üritab õõnestada USA domineerimist ülemaailmses finantssüsteemis, kuid möönis, et selle eesmärk on luua alternatiive, öeldes, et „kollektiivse Lääne” tegevused õõnestavad usaldust ilma Moskva abita. Kreml „jälgib [olukorda] tähelepanelikult ja ehitab uut majandusneuronite süsteemi, sest eelmine süsteem osutus ebausaldusväärseks, valeks ja ohtlikuks”, ütles ta Washington Postile antud kommentaarides.
Usk, et Venemaa on osutunud sõjaliselt ja majanduslikult vastupidavamaks kui Lääs eeldas, on tugevdanud Putini siseriiklikku positsiooni enne märtsis toimuvaid presidendivalimisi, eriti teatud Venemaa eliidi liikmete hulgas, kes on Ukraina sõja suhtes pikaajalist skeptitsismi näidanud seoses murega Lääne sanktsioonide mõju pärast.
„Vene eliidis on toimunud teatav konsolideerumine,” ütles Venemaa akadeemik, kellel on tihedad sidemed riigi kõrgemate diplomaatidega. „On teatud ootus, et olukord muutub veelgi enam Venemaa kasuks.”
Vene miljardärid nagu Oleg Deripaska, kes algul rääkisid avalikult Ukraina sõja vastu, öeldes, et see toob kaasa Venemaa majanduskriisi, kirjeldavad nüüd Venemaa lahkuminekut Läänest kui katalüsaatorit globaalsete majandusmustrite ümberkujundamiseks.
„Luuakse alternatiivsed maksesüsteemid ja võlaturud: Hiinas jüaani baasil ning Indias ja Lähis-Idas krüptovaluutade baasil,” kirjutas Deripaska 20. jaanuaril sõnumirakenduses Telegram. „Mõne aasta pärast ei pidurda sanktsioonid enam ülemaailmset kaubandust ja investeeringuid.”
Euroopa julgeolekuametnikud ütlesid, et Moskva on vägagi Pekingi noorem partner ja et pole selge, kas Hiinal on reaalne huvi Kremli suurejooneliste visioonidega ühineda. Ametnikud ütlesid, et Venemaa kasutab oma globaalset positsiooni Lääne häirimiseks üha enam, sealhulgas Lähis-Idas.
Venemaa pole „kõikvõimas, kuid nad püüavad kasutada kõiki võimalusi. Need on väga järjekindlad ja süstemaatilised,” ütles üks kõrge Euroopa ametnik, kes nagu teisedki, soovis tundlikel teemadel rääkides jääda anonüümseks.
Kuigi suurem osa Läänest loodab endiselt endise korra juurde naasmist, ütles Euroopa kõrge julgeolekuametnik, et Venemaa miljardärid „on mõistnud, et vana elu on lõppenud ja nüüd on aeg luua uus tulevik”.
Venelased, jätkas ametnik „on Rubiconi läbinud ja Lääs mitte. Lääs tahab naasta tavapärase äri juurde. Kuid venelased mõistsid, et see on võimatu, ja nad üritavad ehitada uut maailma”.
Alates Hamasi 7. oktoobri rünnakust Iisraeli vastu on Kreml tundunud olevat loobunud oma hoolikalt kavandatud postsovetlikust suhtest Iisraeliga, et tugevdada sidemeid araabia maailmaga. Oktoobris võõrustas Venemaa kõrgete Hamasi liikmete ja Iraani asevälisministri Ali Bagheri Kani ühisdelegatsiooni. Putin tegi detsembris haruldase visiidi Araabia Ühendemiraatidesse ja Saudi Araabiasse, mis oli esimene reis väljapoole Hiinat, Iraani ja endisi Nõukogude riike pärast sissetungi Ukrainasse.
„Iraani kaudu on [Moskval] võimalik muuta see [Lähis-Ida] olukord nii teravaks, et tähelepanu võib Ukrainalt veelgi hajuda,” ütles üks Vene ametnik.
„Venemaal on endiselt suur negatiivne potentsiaal,” ütles ta. „On palju kuumi kohti, millesse Venemaa võib sekkuda.”
Kuna sel aastal toimub Euroopas hulgaliselt valimisi, hoiatas välisministeerium, et Venemaa viib läbi „infooperatsioone”, mille eesmärk on veelgi õõnestada Lääne toetust Ukrainale.
„Venemaa loodab, et sel aastal Euroopas peetavate valimiste arv võib muuta Lääne koalitsiooni ja ühtset vastuseisu sõjale,” ütles USA erisaadik ja välisministeeriumi globaalse kaasamiskeskuse koordinaator James Rubin.
Ja sügavad lahkhelid Washingtonis, sealhulgas Ukraina jätkuva rahastamine osas on soodustanud Moskvas ja mujal uskumust, et USA on halvatud, ütles endine HSBC globaalse strateegilise luure juht ja praegune Briti mõttekoja Royal United Services Institute vanemteadur Matthew Redhead.
„See tähendab, et vaenulikud riigid nagu Venemaa ja Iraan ning potentsiaalselt Hiina hakkavad piire veelgi nihutama, et näha, millise reaktsiooni nad saavad,” ütles Redhead. „See on kutse eskalatsioonile.”
Paguluses olnud ärijuhi Mihhail Hodorkovski jaoks, kes veetis pärast Putiniga vastuollu sattumist 10 aastat Venemaa vanglas, näib Lääs olevat pöördepunktis. See, kuidas see reageerib kasvavale ülemaailmsele korralagedusele – ja Venemaa agressioonile – võib määrata tulevastel aastakümnetel ees seisvate konfliktide arvu.
„Muidugi üritab Putin maailmakorda õõnestada, sest see on tema jaoks ainus strateegia ellujäämiseks,” ütles praegu Londonis töötav Hodorkovski. Pärast seda, kui Venemaal lubati ületada Süürias punaseid jooni ja seejärel Afganistanist taganemisega, millele järgnes osaline toetus Ukrainale, ütles Hodorkovski: „Väljast vaadates tundub, et USA on kaotamas Kolmandat maailmasõda.”
Briti ühendvägede väejuhatuse endine ülem kindral Richard Barrons ütles, et Lääne strateegilise läbikukkumise oht kasvab, kuna puudub poliitiline tahe varustada Ukrainat piisava hulga relvadega ja pöörata ümber sõjatööstuslik tootmine.
„Varjatud sõjalise võimsuse ja majandusliku tugevuse seisukohalt on täiesti naeruväärne, et Lääs on pantvangis millegi nii suhteliselt tühise kui Venemaa poolt,” ütles ta. „Putin usub, et kui ta on piisavalt kaua kangekaelne, kõnnime meie, nõrk Lääs minema – ja tal võib õigus olla. … See pole lihtsalt häbiväärne. See on strateegiline enesevigastus.”
