Ukraina õhutõrjet ähvardab kollaps pärast seda, kui Venemaa on intensiivistanud oma õhurünnakut rakettide ja droonidega.

Tänavuse, 2024. aasta 8. jaanuaril vallandas Venemaa halastamatu õhurünnakute jada, mis tähistas kõige raskemat raketirünnakute ööd pärast konflikti algust. Rünnak, mida iseloomustab enneolematu taktika ja relvastus, kujutab endast tõsist ohtu kogu riigile, vahendab Daily Express.

Ukraina väed on praegu hädas areneva ohuga, võideldes Lääne kaitsesüsteemide piiratud varuga Venemaa tohutu õhuarsenali vastu.

Ukraina presidendi nõunik Mõhailo Podoljak ütles CNN-ile: „Venemaa jaanuarikuu rünnakutes on kasutatud kogu õhuarsenali: tiibraketid, ballistilised raketid Vene-Ukraina piiri lähedalt, hüperhelikiirusega raketid ja aeglasemad droonid. [Neid] kasutatakse mõnikord sama sihtmärgi tabamiseks.”

Rahvusvahelised analüütikud märkisid, et kuude jooksul kogunenud halastamatu Vene rakettide tuli on suunatud selliselt, et ära kasutada Ukraina piiratud õhutõrjetaristu haavatavust.

Ukraina võimud teatasid, et neil õnnestus 8. jaanuaril välja lastud 51 raketist kinni püüda vaid 18, mis rõhutab Venemaa strateegia tõhusust.

Vanemseersant Vitali Jasinski Ukraina presidendibrigaadist ütles: „Nad lendasid varem ühel trajektooril, kuid nüüd liiguvad nad siksakiliselt. Droon võib lennata, siis teha tiiru, hõljuda, täielikult alla laskuda, siis tõusta umbes pool kilomeetrit, seejärel liikuda järsult. Nad on nüüd väga manööverdamisvõimelised ja neid tuleb näha ja hävitada.”

Rünnaku keskel on Venemaa võtnud kasutusele uued taktikad, näiteks värvinud oma droonid kamuflaažiks mustaks ja muutnud droonide konfiguratsioone, et õhutõrjepatareid segadusse ajada. Raportid viitavad reaktiivmootoriga Iraani Shahedi droonide kasutuselevõtule, mida Ukraina ametnikud tunnistavad oluliseks ohuks nende suurema kiiruse ja manööverdamisvõime tõttu.

Ukraina õhujõudude väejuhatuse pressiesindaja Juri Ihnat hoiatas televisioonis edastatud avalduses: „Iraani Shahedi droonide reaktiivmootoriga versioon, mida Moskva eelistab, toimib nagu minitiibrakett. Neil on tõenäoliselt väiksem kandevõime, kuid võib-olla palju suurem liikumiskiirus, rohkem kui 500 kilomeetrit tunnis, mistõttu on neid raskem alla tulistada.”

Ukraina väed kohanevad areneva ohuga, tehes õppusi mobiilsete õhutõrjeüksustega, mis on varustatud termosihikute ja käeshoitavate õhutõrjerakettidega Stinger. Need väikesed meeskonnad, mis on integreeritud kõrgetasemeliste lääne raketitõrjesüsteemide võrku, püüavad pakkuda kuluefektiivset kaitset Venemaa erinevate õhurünnakute vastu.

Kiievis asuva mõttekoja Razumkovi keskuse rahvusvaheliste julgeolekuprogrammide juht Oleksi Melnõk ütles: „Töötame oma võimete piiril. [Ukraina õhutõrje] tabab sageli rohkem kui 70 protsenti oma sihtmärkidest ja mõnikord ka kõiki neid.”

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas aga väljakutseid, öeldes, et riigil on „valus puudus” kaasaegsetest õhutõrjesüsteemidest ja riik vajab täiendavaid püüdurrakettide patareisid.

Probleemid on Vene laskeseadeldiste sihtmisega üle piiri, mis nõuab kaugmaarakette või suurtükiväesüsteeme, mis Ukrainal praegu puuduvad. „Venemaa on õppinud,” ütles Melnõk ja lisas: „[rakette saadetakse] sinna, kus teatakse, et neid ei saa kinni püüda.”

Vaatamata Ukraina õhutõrjele, mis tegutseb oma võimekuse piiril, väljendas Zelenski muret tsiviilohvrite muutumise pärast prioriteediks Venemaa rünnakutes suurtele linnadele. Podoljak kirjeldas Venemaa õhurünnakutes tajutavat „genotsiidi komponenti” võrreldes eelmise talvega. Venemaa eitab tsiviilelanike sihtimist.

Vastuseks sellele uuele rünnakute tulvile ja kasvavale õhulöökide ohule tõotas Zelenski „sõja” Venemaale viia.