Eelmine, 2023. aasta oli pärast Teist maailmasõda surmavaim mittepandeemiline aasta liigsurmade poolest Ühendkuningriigis – see ületas viie aasta keskmise.
Oxfordi ülikooli teadlaste täna pühapäeval, 14. jaanuaril avaldatud uuring näitab, et kuigi vähktõve ja dementsusega seotud surmajuhtumite arv on vähenenud, on südame- ja vereringeprobleemidest tingitud surmajuhtumite arv kasvanud, vahendab Daily Express.
See hõlmab surmajuhtumeid südamehaigustest, südameatakkidest, insultidest ja kopsutrombidest. Teadlaste sõnul ei saa tõusu põhjuseks pidada vananevat või kasvavat elanikkonda.
Järgmisel nädalal toimub parlamendis arutelu, kus parlamendiliikmed kutsuvad valitsust üles probleemi uurima, kuna pärast pandeemiat on surmade arv ootamatult kasvanud.
Valitsuse andmetel põhinev värske uuring näitab, et eelmisel aastal oli 595 789 surmajuhtumit, millest 53 000 peeti „ülemääraseks” või „liigseks”. See põhineb viie aasta keskmisel surmade arvul enne koroonat.
Võrdluseks oli pandeemia-aastatel 2020 ja 2021 vastavalt 82 000 ja 60 000 liigsurma.
See võrdub 1000 liigsurmaga igal nädalal 2023. aastal, ületades 2022. aasta 50 200 liigsurma juhtumit.
Eelmisel aastal oli 100 000 surmajuhtumit rohkem kui 2011. aastal, näitab aruanne – kõrgeim arv, mis on registreeritud mittepandeemia aastal pärast Teist maailmasõda.
Lääne-Yorkshire’i maakonna Shipley konservatiivide parlamendiliige Philip Davies, kes esineb järgmisel nädalal Westminster Hallis toimuval arutelul ütles: „Need ei ole ainult numbrid ja statistika, vaid tõelised inimesed, lähedased, sageli noorematest vanuserühmadest, kes surevad enne oma oodatavat surmaaega. Valitsus peaks kiiremas korras võtma kohustuse põhjusi põhjalikult uurida.”
Uuringu kohaselt oli ainult 12 protsenti eelmisel aastal registreeritud liigsurmadest seotud hingamisteede nakkushaigustega nagu koroona või gripp. Suurim tõus oli südamepuudulikkus, mis tõusis 16 protsenti, mis põhjustas eelmisel aastal peaaegu 10 000 liigsurma.
Samuti suurenes ahenenud südamearteritest tingitud surmajuhtumite arv 8,5 protsenti, põhjustades peaaegu 9000 liigsurma ning 14 protsenti rohkem surmajuhtumeid, mille põhjuseks on maksahaigused nagu alkoholiga seotud maksakahjustus, mis põhjustas eelmisel aastal enam kui 2000 liigsurma.
Samal ajal oli 6500 võrra vähem surmajuhtumeid seotud kopsuhaigustega nagu astma – 14 protsenti – ja 11 protsenti vähem dementsusest ja Alzheimeri tõvest tingitud surmajuhtumeid – see on langus 10 500 surmajuhtumi võrra võrreldes viie aasta keskmisega.
Uuringu kaasautor, Oxfordi ülikooli tõenduspõhise meditsiini keskuse direktor, professor Carl Heneghan ütles: „Need arvud tekitavad tõsist muret. Neid surmajuhtumeid ei saa seletada koroona, rahvastiku kasvu ega rahvastiku vananemisega,” märkis ta.
„Valitsuse esmane kohustus on mõista selle tohutu tõusu põhjuseid. Valitsus ei ole suutnud seda probleemi uurida. See on täiesti vastuvõetamatu,” sõnas ta.
Juhtiv kardioloog dr Aseem Malhotra ütles: „Kõige sagedasemad surmajuhtumite põhjused on seotud südame ja vereringega. Seal on palju põhjuseid, mis võivad olla omavahel seotud. 80 protsenti sellest on seotud elustiili ja keskkonnateguritega nagu halvenev toitumine, istuv eluviis ja stress, mis, nagu me teame, juhtus sulgemiste ajal.
Ta ütles, et oma osa võivad mängida ka koroona-vastase MRNA vaktsiini kõrvaltoimed.
Terviseameti pressiesindaja ütles: „Liigsuremust põhjustavad paljud tegurid, sealhulgas gripi kõrge levimus, COVID-19 pidevad probleemid ja terviseseisundid nagu südamehaigused ja diabeet, mida millega ei tegeletud pandeemia ajal. Astume samme, et aidata vähendada liigsurmade juhtumeid, sealhulgas neid, mis on seotud COVID-19-ga, ja vaktsiinid on endiselt esimene kaitseliin.”
