Rootsi ulatuslikud plaanid rohelise terase ja kemikaalide tootmisega võivad otseselt mõjutada Põhjamaade elektriturgu, öeldakse värskes raportis.
Elekter võib minna kalliks, eriti Soomes. Majandusteadlase David Sundéni raporti kohaselt võivad ulatuslikud investeeringud 2030. aastaks Soome elektrihinna isegi kahekordistada. Sundén leiab, et ettevõtete investeeringud Põhja-Norlandisse on liiga ambitsioonikad ja ebareaalsed, vahendab Iltalehti.
Soomes mõjutab elektri hinda Põhja-Rootsi ehk SE-1 piirkonna hind. Põhja-Rootsis on odav elekter, mis meelitab piirkonda uusi investeeringuid.
Aruandes öeldakse, et ettevõtete plaanid fossiilivaba terase tootmiseks kõnealuses elektripiirkonnas võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi Põhjamaade majandusele ja elektritarbijatele.
Põhja-Norra ulatuslikke tootmisplaane on tutvustanud Rootsi riiklik kaevandusettevõte LKAB, terasefirmad SSAB ja H2 Green Steeli ning väetisefirma Fertiberia. Suurema osa plaanide eest vastutab Rootsi riiklik kaevandusettevõte LKAB.
Aruande kohaselt võivad investeeringuplaanid 2026. aastaks suurendada Põhja-Rootsi elektritarbimist koguni 20 teravatt-tunni võrra. See on umbes veerand Soome elektritarbimisest.
Aastal 2030 on arvutuste kohaselt kogu Põhjalas tekkinud uut tuule- ja päikeseelektri tootmist täiendava 70 teravatt-tunni aastatoodangu eest.
Sundéni raporti järgi tõstaksid investeeringud SE-1 piirkonnas elektri hinda 176 protsenti ehk hind ligi kolmekordistub. Soomes tooks see kaasa elektrihinna kahekordse tõusu võrreldes 2018. aasta hinnatasemega.
Investeerimisplaanid suurendaksid elektritarbimist Põhja-Rootsis 2030. aastaks ligikaudu 40 teravatt tundi ja 2050. aastaks koguni 90 teravatt tundi võrreldes praeguse olukorraga. See 90 teravatt tundi on rohkem elektrit kui kogu Soome praegune elektritarbimine.
