Kui tunnete end pärast koroonast taastumist eriti ärritununa või kurvana, võib sellel olla bioloogiline põhjus.

Teadlased on leidnud, et viirus võib nakatada meeleolu, stressi ja liikumise eest vastutavaid ajurakke, mis võib takistada nende õiget toimimist, vahendab Daily Mail.

Laboratoorsed katsed, milles kasutati inimrakke, näitasid, et koroona kahjustab dopamiini tootmist, halvendades rakke nii palju, et nad ei saa kasvada ja poolduda.

Dopamiin – mida nimetatakse õnnehormooniks – vastutab organismis ka une, keskendumise, liikumise õppimise ja mälu eest, nii et leid selgitab, miks koroona põhjustab selliseid sümptomeid nagu aju-udu ja kurbus.

Uuringu jaoks kasutas Weill Cornell Medicine’i, Columbia ülikooli ja Memorial Sloan Ketteringi vähikeskuse meeskond inimese tüvirakke, et genereerida inimkehas leiduvat mitut tüüpi rakke, et näha, kuidas koroonaviirus igaüht mõjutab.

Teadlased kasutasid laboris kasvatatud rakke ja kinnitasid oma tulemusi koroonaga nakatunud inimeste lahkamisproovidega.

Uuring näitas, et koroonaviiruse ehk SARS-CoV-2-ga nakatusid ainult dopamiini neuronid, mistõttu nad lakkasid töötamast ja saatsid välja põletikku põhjustavaid keemilisi signaale.

Teadlased ütlesid, et nende uuringu tulemused olid ootamatud, kuna nad püüdsid algselt välja selgitada, kuidas koroona mõjutab mitut rakku, kuid avastasid selle mõju ainult dopamiini neuronitele.

Uuringu autor dr Shuibing Chen teadusasutusest Weill Cornell Medicine ütles: „See projekt sai alguse sellest, et uurida, kuidas eri organite rakud reageerivad SARS-CoV-2 nakkusele. Testisime kopsurakke, südamerakke, pankrease beetarakke, kuid vanandav mõju aktiveerus ainult dopamiini neuronites. See oli täiesti ootamatu tulemus.”

Vananemine ehk bioloogiline vananemine on elusorganismide funktsioonide järkjärguline nõrgenemine. Selle tulemuseks on tervete rakkude võimetus kasvada ja poolduda.

Kortsud, nägemise halvenemine ja kuulmise kaotus inimeste vananemisel on kõik näited normaalsest vananemisest.

Protsess põhjustab ka tüvirakkude kahjustusi ja kroonilist põletikku.

Dr Chen lisas: „Dopamiini neuronite nakatumise määr ei ole nii kõrge kui kopsurakkudel, mis on viiruse peamine sihtmärk, kuid isegi väikesel nakatunud rakkude populatsioonil võib olla tõsine mõju.”

Teadlased viitavad sellele, et need leiud võivad selgitada nn pika koroona kogemuse all kannatavate inimeste neuroloogilistele sümptomitele.

Uuringus leiti, et koroonaviirusega võivad olla nakatunud umbes viis protsenti dopamiini neuronitest, mis toob kaasa vananemise ja põletikud.

Kuid meeskond leidis, et kolm ravimit – rilusool, metformiin ja imatiniib – võivad potentsiaalselt kaitsta koroonaviiruse eest dopamiini neuronite nakatamisel.

Rilusool on ravim, mida kasutatakse Lou Gehrigi tõve raviks. Metformiini saab kasutada diabeedi raviks ja imatiniibi kasutatakse leukeemia ja muud tüüpi vähi raviks.

Teadlased ütlesid, et nende ravimite edasine uurimine, mis on kõik ravimiameti poolt heaks kiidetud, võib aidata vältida koroona rünnakut ajule.

Teadlased rõhutasid, et kuigi enamik inimesi võib koroonaga kokku puutuda, ei ole kõik dopamiini neuronite kahjustuste suhtes vastuvõtlikud.

Neuroloogilise riskiga on seotud mitmed tegurid, sealhulgas haiguse geneetika ja raskusaste.

Nad soovitavad selle probleemi põhjalikumaks uurimiseks suuremaid inimpopulatsiooni uuringuid.

Lisaks, kuna dopamiini neuronite vananemine on Parkinsoni tõvele iseloomulik tunnus, soovitavad teadlased pikaajalist koroonat põdevaid inimesi jälgida Parkinsoni tõvega seotud sümptomite riski suhtes.

Uuring avaldati ajakirjas Cell Stem Cell.