USA Bideni valitsuse ametnikud koostavad plaane, kuidas USA reageeriks üha enam muret tekitavale probleemile, kus Gaza sõda laieneb ulatuslikumaks pikaleveninud piirkondlikuks konfliktiks.
Neli asjaga kursis olevat ja anonüümsust palunud ametnikku, sealhulgas üks kõrgem valitsusametnik kirjeldasid sisevestlusi stsenaariumide üle, mis võivad USA potentsiaalselt kaasata järjekordsesse Lähis-Ida sõtta, vahendab Politico.
USA sõjavägi koostab plaane, et anda vastulöök Iraani toetatud huthi võitlejatele, kes on rünnanud kaubalaevu Punasel merel, ütlesid kolm USA ametnikku, kes on aruteludega otseselt kursis. See hõlmab ühe ametniku sõnul Jeemenis asuvate huthi sihtmärkide ründamist, mille sõjavägi on varem esitanud.
Samal ajal pakuvad luureametnikud viise, kuidas ennetada ja tõrjuda Iraani toetatud vägede võimalikke rünnakuid USA-le Iraagis ja Süürias, teatas üks ametnikest. Samuti töötavad nad selle nimel, et teha kindlaks, kus huthi võitlejad järgmisena rünnata võivad.
USA on mitu kuud kulisside taga kutsunud Teherani üles veenma volitatud esindajaid oma rünnakuid vähendama. Kuid ametnikud väidavad, et nad ei ole näinud märke selle kohta, et rühmitused oleksid hakanud oma sihtmärke vähendama, ja muretsevad, et vägivald kasvab lähipäevil.
See on eskalatsioon, mille tulemuseks võib olla president Joe Bideni sisenemine Lähis-Itta just siis, kui 2024. aasta valimiskampaania hooaeg kuumeneb ja tema kampaania keskendub siseprobleemidele.
Laiema konflikti potentsiaal kasvab, ütlesid ametnikud pärast viimastel päevadel toimunud vastasseise Iraagis, Liibanonis ja Iraanis. Nad on veennud valitsust, et Gaza sõda on ametlikult eskaleerunud palju kaugemale selle maariba piiridest – stsenaarium, mida USA on püüdnud mitu kuud vältida.
Arengud on ohtlikud mitte ainult piirkondlikule julgeolekule, vaid ka Bideni tagasivalimise võimalustele. Ta astus ametisse tõotusega lõpetada sõjad, millest sai alguse kaootiline lahkumine Afganistanist, kus USA väljus 20 aastat kestnud sõjast. Biden lõpetab nüüd oma esimese ametiaja Lääne liidrina Ukraina kaitsmisel ja Iisraeli Hamasi-vastase sõja peamise võimaldajana.
Isegi ilma USA vägedeta kummaski konfliktis võivad valijad näha 2024. aastat kui võimalust kaaluda nende valimiste välispoliitilist võtmeküsimust: kui kaasatud peaks Ameerika olema välissõdadesse?
Biden on lubanud toetada Ukrainat „nii kaua kui vaja”, seistes samal ajal kindlalt Iisraeli taga. Endine president Donald Trump, Bideni kõige tõenäolisem vabariiklasest rivaal on kiidelnud, et suudab Venemaa sissetungi mõne tunniga lõpetada, ja väitnud, et USA peaks Iisraeli ja Hamasi võitluses võtma kõrvaltvaataja positsiooni.
„Võimulolijat süüdistatakse halbades asjades, olenemata sellest, kas need on tema süü või mitte. See on võimul olemise varjukülg,” ütles Cato Instituudi kaitse- ja välispoliitika uuringute direktor Justin Logan. „Trump jätkab kampaaniat sõnumiga „Pidage meeles hiilgeaegu”, väites, et Venemaa poleks Ukrainas, Iisraeli poleks rünnatud ja Hiina ei küünitaks Taiwani poole, kui ta oleks juht.”
„Biden peab ütlema: „Jah, nad teeksid seda ja see ei olnud minu süü,” jätkas Logan. „See pole Bideni jaoks hea teema. Kuid kui asjad ei lähe palju hullemaks, kui arvestada USA vägede hukkumist, ei mängi välispoliitika tõenäoliselt nendel valimistel suurt rolli. Varem on see nii olnud.”
Siiski näitas novembris läbi viidud Quinnipiaci küsitlus, et 84 protsenti ameeriklastest oli kas väga või mõnevõrra mures USA kaasamise pärast Lähis-Ida konflikti. Ja iga kuuga kardab üha rohkem ameeriklasi, et Bideni valitsus annab Ukrainale liiga palju materiaalset abi.
Bideni kampaaniale lähedalseisev anonüümne isik väitis, et „valitsev isik seisab alati silmitsi välispoliitiliste sündmustega”, märkides, et George W. Bush oli hädas Iraagi sõjaga ja Barack Obama soovis lõpetada araabia kevade kordusvalimiste ajal. Kampaania usaldusisik ütles, et Biden on keskendunud valijate jaoks olulisematele teemadele nagu majandus, demokraatia tulevik ja abordiõigused.
Kuid kampaaniahooaja kasvades on USA valitsus üha enam sunnitud tegelema Lähis-Ida tulipunktidega.
Nädalavahetusel võtsid huthi mässulised sihikule kaubalaeva, sundides USA mereväe helikoptereid sihtima ja uputama kolm paati. Hamas süüdistas teisipäeval Iisraeli kõrge komandöri tapmises Beirutis. Kümned inimesed hukkusid kolmapäeval Iraanis Kermanis 2019. aasta USA droonirünnakus hukkunud Iraani sõjaväeülema Qassem Soleimani hauakambri juures toimunud plahvatustes. Rünnaku eest võttis vastutuse Islamiriik.
Pinged piirkonnas tõusid neljapäeval veelgi suuremaks pärast seda, kui Bideni valitsus korraldas Bagdadis droonirünnaku, milles hukkus Iraani toetatud väejuht Mushtaq Taleb al-Saidi ehk „Abu Taqwa” ja veel vähemalt üks võitleja, rääkisid kaitseministeeriumi ametnikud.
President kutsus uusaastapäeva hommikul kokku oma riikliku julgeolekumeeskonna, et rääkida olukorrast Punasel merel, arutada võimalusi ja edasiminekut, ütles teine kõrgem valitsusametnik. Üks selle kohtumise tulemustest oli USA ja kümnekonna liitlase samaaegselt välja antud ühisavaldus, milles hoiatati, et huthid seisavad silmitsi tagajärgedega, kui nad jätkavad „elude võtmisega ähvardamist” ja kaubavoogude häirimist Punasel merel, ütles kõrgem ametnik.
Teine USA ametnik rõhutas, et valitsuse mure laiema sõja pärast piirkonnas ei ole uus. Ametniku sõnul on USA olnud nädalaid mures Gaza sõja eskaleerumise pärast.
Siiski on ka muid märke, et valitsus on nende ohtude suurenemise pärast mures. Pärast kolmapäevast Iraani rünnakut hakkasid valitsusametnikud alates kaitseministeeriumist Pentagonist ja välisministeeriumist kuni luureagentuurideni hindama, kuidas Iraan või selle volitatud jõud Lähis-Idas saaksid USA-d või selle liitlasi selles piirkonnas otse sihtida.
Ametnikud ütlesid, et selline olukorra planeerimine on Lähis-Ida kõrgendatud pingeseisundites normaalne. Kuid kiirustamine valitsuses, et koostada raporteid võimalike rünnakupunktide ja USA võimalike vastuste kohta sel nädalal tulenes valitsuse kõrgeima astme korraldustest, milles kardeti, et vägivald piirkonnas ainult kasvab ja et Washingtonil tuleb lõpuks sekkuda.
Eriti murettekitav on eskaleerumise potentsiaal Punasel merel. Huthi rünnakud sealsete kaubalaevade vastu ajendasid USA-d eelmisel kuul teatama uue rahvusvahelise merenduskoalitsiooni loomisest, et neid rünnakuid ära hoida. Koalitsioon, kuhu kuulub nüüdseks enam kui 20 riiki, on alates operatsioonide algusest 18. detsembril võimaldanud ligikaudu 1500 kaubalaeval seda piirkonda ohutult läbida, ütles USA 5. laevastiku komandör Brad Cooper neljapäeval ajakirjanikele.
Siiski oli neljapäevase seisuga Punase mere lõunaosa ja Adeni lahte läbivate kaubalaevade vastu toimunud 25 rünnakut, ütles Cooper. Neljapäeva hommikul panid huthid esimest korda rahvusvahelistel laevateedel plahvatama väikese meredrooni, mis kujutab endast uut ohtu, ütles ta.
Juba praegu on huthi rünnakud sundinud suuri laevandusettevõtteid oma laevu ümber suunama, lisades kulusid ja viivitusi. Ametnikud on mures edasise eskalatsiooni pärast.
„Meie vaatenurgast on kõige murettekitavam see, et huthid võivad laeva uputada. Mis siis saab?” ütles üks USA ametnikest.
Ja jätkub hirm, et vägivald Gazas võib levida Läänekaldale ja Liibanoni. Juba praegu sõdivad Liibanoni Hizbollah ja Iisraeli väed piiril ning on teateid Iisraeli asunike rünnakutest palestiinlaste vastu Läänekaldal. Need mured võivad kasvada pärast seda, kui Iisrael tappis teisipäeval Liibanonis Hamasi juhi. Seni pole USA aga näinud mingeid märke, et Hezbollah tahaks laiemat sõda.
„Kuigi USA on püüdnud vältida Gaza sõja muutumist piirkondlikuks, ei sõltu see otsus lõpuks täielikult meist,” ütles Trumpi ajal ametis olnud endine merejalaväelane, CIA ohvitser ja Pentagoni ametnik Mick Mulroy. „Märgid vilguvad punaselt, et sellest tuleb piirkondlik sõda.”
