President Biden on saatnud Lähis-Itta oma abilised kriitilise eesmärgiga: vältida täiemahulise sõja puhkemist Iisraeli ja Liibanoni rühmituse Hezbollah vahel.

Iisrael on selgelt väljendanud oma seisukohta, et regulaarne tulevahetus oma vägede ja Hezbollah’ vahel piiri ääres on vastuvõetamatu ning võib peagi käivitada Liibanonis ulatusliku sõjalise operatsiooni, vahendab Washington Post.

„Me eelistame kokkulepitud diplomaatilise lahenduse teed,” ütles Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant reedel, „kuid oleme lähenemas punktile, kus liivakell läheb ümber.”

USA ametnikud on mures, et Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu võib pidada võitlust Liibanonis oma poliitilise ellujäämise võtmeks, kuna riigis kritiseeritakse tema valitsuse suutmatust ära hoida Hamasi 7. oktoobri rünnakut, milles hukkus hinnanguliselt 1200 inimest ja mille tulemuseks oli umbes 240 pantvangi viimine Gazasse.

Eravestlustes on USA valitsus hoiatanud Iisraeli olulise eskalatsiooni eest Liibanonis. Kui see peaks nii minema, leiti sõjaväeluure agentuuri Defence Intelligence Agency (DIA) uues salajases hinnangus, et Iisraeli kaitsejõududel (IDF) on raske edu saavutada, kuna nende sõjalised vahendid ja ressursid jaotuvad Gaza konflikti arvestades liiga ebaühtlaselt. DIA pressiesindaja ei andnud asja kohta kommentaari.

Rohkem kui tosin USA valitsusametnikku ja diplomaati rääkisid selle raporti kohta väljaandele Washington Post, mõned neist soovisid jääda anonüümseks, et arutada tundlikku sõjalist olukorda Iisraeli ja Liibanoni vahel.

USA ametnike sõnul soovib hästi väljaõppinud võitlejate ning kümnete tuhandete rakettidega varustatud USA vastane Hezbollah vältida suuremat eskalatsiooni, väidavad USA ametnikud, kelle sõnul püüab rühmituse liider Hasan Nasrallah hoiduda laiemast sõjast. Reedeses kõnes lubas Nasrallah vastata Iisraeli agressioonile, vihjates samas, et võib olla avatud läbirääkimisteks piiride märgistamise üle Iisraeliga.

USA välisminister Antony Blinken saabub esmaspäeval Iisraeli, kus ta arutab konkreetseid samme eskaleerumise vältimiseks, ütles tema pressiesindaja Matt Miller enne Lähis-Itta lennukile minekut.

See ei ole kellegi – ei Iisraeli, ei piirkonna ega maailma – huvides, et see konflikt levib Gazast väljapoole,” ütles Miller. Kuid seda seisukohta ei järgita Iisraeli valitsuses.

Alates Hamasi oktoobrikuu rünnakust on Iisraeli ametnikud arutanud ennetava rünnaku alustamist Hezbollah’ vastu, ütlesid USA ametnikud. USA on olnud sellele vastu, kuna on tõenäoline, et see tõmbaks konflikti mõlemat rühmitust toetava Iraani ja muud riiklikud jõud – see võimalus võib sundida Ühendriike Iisraeli nimel sõjaliselt reageerima.

Ametnikud kardavad, et Iisraeli ja Liibanoni vaheline täiemahuline konflikt ületab 2006. aasta Iisraeli-Liibanoni sõja verevalamise, kuna Hezbollah’l on varasemast palju suurem kaug- ja täppisrelvade arsenal.

„Ohvrite arv Liibanonis võib olla 300 000 kuni 500 000 ja see võib kaasa tuua kogu Põhja-Iisraeli ulatusliku evakueerimise,” ütles Washingtoni Lähis-Ida mõttekoja Middle East Institute Liibanoni ekspert Bilal Saab.

Hezbollah võib rünnata sügavamale Iisraeli kui varem, tabades tundlikke sihtmärke nagu naftakeemiatehased ja tuumareaktorid, ning Iraan võib aktiveerida relvarühmitusi kogu piirkonnas. „Ma ei usu, et see piirduks nende kahe vastasega,” ütles ta.

Laiema konflikti oht kasvas eile laupäeval, 6. jaanuaril, kui Hezbollah saatis Iisraeli umbes 40 raketti vastuseks Hamasi kõrge juhi Saleh Arouri ja veel kuue inimese arvatavale mõrvale õhurünnakus Liibanoni pealinna Beiruti äärelinnas.

Viimastel nädalatel on Iisraeli regulaarsed tulistamised piiri ääres Hezbollah’ga muutunud agressiivsemaks, pälvides Washingtoni eraviisilisi etteheiteid, ütlesid USA ametnikud.

Washington Posti poolt nähtud USA luureandmete kohaselt on IDF alates 7. oktoobrist tabanud USA rahastatud ja koolitatud Liibanoni relvajõudude (LAF) positsioone enam kui 34 korda, teatasid asjaga kursis olevad ametnikud.

Ameerika Ühendriigid peavad LAF-i Liibanoni suveräänsuse peamiseks kaitsjaks ja peamiseks vastukaaluks Iraani toetatava Hezbollah’ mõjule.

Eelmise, 2023. aasta 5. detsembril põhjustas Iisraeli tankituli ühe LAF-i sõduri surma ja veel kolm said vigastada. 8. detsembril tabas valget fosforit sisaldav Iisraeli suurtükituli LAF-i rajatisi, vigastades LAF-i sõdurit, kes hingas sisse mürgiseid aure. USA luure andmetel jättis Iisraeli tuli 4. novembril LAF-i positsioonile Sardas „suure augu LAF-i struktuuris”. CNN teatas varem nende rünnakute mõningatest üksikasjadest.

USA riikliku luuredirektori büroo keeldus Iisraeli lööke kommenteerimast, kuid Valge Maja riiklik julgeolekunõukogu kinnitas, et Washington on Iisraelile teatanud, et rünnakud LAF-i ja Liibanoni tsiviilisikute vastu on „täiesti vastuvõetamatud”.

USA Riikliku Julgeolekunõukogu ametnik ütles, et Bideni valitsus on olnud selles küsimuses iisraellastega „väga otsekohene ja karm” ning on öelnud, et Liibanoni relvajõudude vigastused ja surmad ei ole vastuvõetavad.

Ametnik ütles ka, et prioriteediks on Liibanoni relvajõudude usaldusväärsuse säilitamine ja et rahvusvaheline üldsus peaks tegema kõik endast oleneva, et neid tugevdada ja toetada, kuna need on Liibanoni „päev pärast” stsenaariumi oluline osa, kui Hezbollah on nõrgenenud ja kujutab Iisraelile vähem ohtu.

Ametnik rõhutas siiski, et Hezbollah on Iisraelile „õigustatud oht” ja ütles, et juudiriigil on õigus end kaitsta.
Üks Iisraeli ametnik ütles, et Iisrael ei sihtinud tahtlikult LAF-i positsioone ja süüdistas Hezbollah’d pingete õhutamises.

„Hezbollah alustas Iisraeli territooriumi provotseerimata tulistamist 8. oktoobril ja on jätkanud seda igapäevaselt, tulistades tuhandeid mürske. Iisrael oli sunnitud vastama enesekaitseks,” ütles ametnik.

„Hezbollah’ agressiooni tagajärjel olid kümned tuhanded iisraellased sunnitud oma kodudest lahkuma. Iisraeli riik ei pöördu tagasi sõjaeelse status quo juurde, kus Hezbollah kujutas otsest ja vahetut sõjalist ohtu tema julgeolekule Iisraeli-Liibanoni piiril,” lisas ametnik.

Kui Iisraeli ametnikud esimest korda Gaza konflikti alguspäevadel Hezbollah’ ründamise idee välja tõid, esitasid USA ametnikud kohe vastuväiteid, ütles USA valitsuse kõrge ametnik.

Kahe USA kõrge ametniku sõnul olid Iisraeli ametnikud algselt veendunud, et Hamasi sissetungi taga oli Liibanoni mässuline rühmitus ja nad olid saanud aru, et Hezbollah rünnak on lähiajal pärast 7. oktoobrit ähvardav. Iisraelis kardeti sügavalt, et valitsus jätab märkamata järjekordse vägivaldse kallaletungi.

USA president Joe Biden oli telefoni teel ühenduses kuni kolm korda päevas, ütles kõrge valitsusametnik, püüdes osaliselt veenda Iisraeli Hezbollah’ ründamisest – samm, mis oleks kaasa toonud „põrgu lahtimurdmise”, ütles ametnik. Ühe kõrge ametniku sõnul mõjutas iisraellaste sügav hirm ohu ees Bideni otsust lennata Tel Avivi vähem kui kaks nädalat pärast Hamasi rünnakut.

Valge Maja ja välisministeeriumi ametnikud ütlesid, et oht, et Iisrael võib korraldada ambitsioonika rünnaku Hezbollah’ vastu ei ole kadunud, kuid viimastel nädalatel on olnud muret eskaleerumise pärast, eriti kui Iisrael teatas mitme tuhande sõjaväelase ajutisest väljaviimisest Gazast. 1. jaanuaril – otsus, mis võib avada ressursse sõjaliseks operatsiooniks põhjas.

„Neil on eskaleerimiseks vabamad käed,” ütles USA ametnik.

Teine USA ametnik ütles, et Iisraeli väed, mis Gazast taandusid, võidakse paigutada põhja poole pärast piisava aja möödumist puhkamiseks ja uueks lahingulaineks valmistumiseks. Kuid ka Iisraeli õhujõud on kurnatud, olles korraldanud pidevaid rünnakuid alates sõja algusest oktoobris, ütles ametnik, selgitades sõjaväeluure agentuuri hinnangut, et eskaleerumine Liibanonis hajutaks Iisraeli vägesid.

Piloodid on väsinud ning lennukeid tuleb hooldada ja korda seada, ütles ametnik. Neid ootavad Liibanonis ohtlikumad missioonid kui Gazas, kus Hamasil oli vähe õhutõrjet, et ründavaid lennukeid alla tulistada.

Biden saatis neljapäeval Iisraeli erisaadiku Amos Hochsteini, et töötada kokkuleppe kallal pingete vähendamiseks Liibanoni-Iisraeli piiril. Lähiaja eesmärk on välja töötada protsess, et alustada läbirääkimisi maa märgistamise lepingu üle, mis võiks piiritleda, kuhu ja kuidas pooled vägesid piiri äärde paigutavad, et olukorda stabiliseerida.

USA ja Prantsusmaa ametnikud arutavad Liibanoni valitsusega ettepanekut, mille kohaselt peaks Liibanoni valitsus võtma kontrolli alla osa Liibanoni ja Iisraeli piirist, mitte Hezbollah, et aidata Iisraeli muresid leevendada, ütlesid kaks vestlustega kursis olevat inimest.

Valge Maja keeldus plaani üksikasju kommenteerimast.

„Jätkame oma Iisraeli ja Liibanoni partneritega kõigi diplomaatiliste võimaluste uurimist ja ammendamist,” ütles riikliku julgeolekunõukogu ametnik. „USA jaoks on ülimalt oluline Iisraeli ja Liibanoni kodanike kodudesse tagasitoomine, rahus ja turvaliselt elamine.”

USA ametnikud tunnistavad, et tõenäoliselt ei nõustu Hezbollah piirileppega, samas kui Gazas hukkub või haavatakse Iisraeli sõjalise kampaania tagajärjel palju palestiinlasi.

USA valitsuses on erinevad arusaamad Netanyahu huvist Hezbollah’ konflikti läbirääkimiste teel lahendada. Üks USA kõrge ametnik ütles, et Iisraeli liidri lubadus luua „põhimõtteline muudatus”, et käsitleda piirivõitlust Hezbollah’ga, on pelgalt sõnakõlks, mille eesmärk on saada Liibanoni rühmituselt järeleandmisi. Teised ütlesid, et kui Gaza sõda homme lõpeb, lõpeb sellega ka Netanyahu poliitiline karjäär, motiveerides teda konflikti laiendama.

„Netanyahu poliitiline loogika on taastuda pärast 7. oktoobri ajaloolist läbikukkumist ja omada edu, mida Iisraeli avalikkusele näidata,” ütles Liibanoni ekspert Saab. „Ma ei ole kindel, et vastuseis Hezbollah’ga on õige viis seda teha, sest see kampaania on palju keerulisem kui Gaza kampaania.”

Küsimusele, kas poliitilised stiimulid juhivad Netanyahu sõjalisi ambitsioone, vastas üks kõrge Iisraeli valitsusametnik vaid, et „peaminister jätkab vajalike sammude astumist Iisraeli ja selle tuleviku kindlustamiseks”.

Enne Jordaaniasse lendamist ütles Blinken, et piiril pingete vähendamine on asi, mille kallal väga aktiivselt töötatakse. Ta ütles, et „see on selgelt ühine huvi” piirkonna riikide vahel.