Ameerika ametnikud ei ole leidnud enam kui miljardi dollari väärtuses õlast tulistatavaid rakette, kamikaze-droone ja öövaatlusprille, mille USA on Ukrainasse saatnud, järeldati Pentagoni värskes raportis, mis tõstatab mure, et need võidi varastada või müüa maha salakaubana ajal, mil parlament Kongress arutab, kas saata Kiievisse rohkem sõjalist abi.

Neljapäeval avaldatud kaitseministeeriumi peainspektori aruanne ei anna tõendeid selle kohta, et mõnda relva oleks väärkasutatud pärast seda, kui need on saadetud USA sõjaväe logistikakeskusesse Poolas või saadeti edasi Ukraina rindejoonele, vahendab New York Times.

Kuid raportis leiti, et Ameerika kaitseametnikud ja diplomaadid Washingtonis ja Euroopas ei suutnud kiiresti ega täielikult aru anda paljudest peaaegu 40 000 relvast, mida seaduse järgi oleks tulnud tähelepanelikult jälgida, kuna nende mõju lahinguväljale, tundlik tehnoloogia ja suhteliselt väike suurus muudavad need atraktiivseks relvade salakaubavedajatele.

„Puuduvad andmed inventuuri tegemise kohta,” ütles Pentagoni peainspektor Robert Storch, kes on ka Ukraina sõjategevuse aitamiseks saadetud Ameerika abi juhtiv valvekoer. „See ei tähenda, et neid seal pole või neid ei kasutata,” ütles ta kõrge riskiga seadmete kohta. Kuid „nende tundlikkuse, haavatavuse tõttu ümbersuunamise või väärkasutuse või selle tagajärgede tõttu on eriti oluline, et see täiendav jälgimine ja vastutus oleks paigas,” ütles Storch.

Aruanne saadeti Kongressile kolmapäeval ja selle koopia edastati New York Timesile. Pentagoni peainspektor avaldas neljapäeval selle redigeeritud versiooni. Raportis ei uuritud, kas relvi oli ebaseaduslikuks kasutamiseks suunatud, kuna selle kindlaksmääramine „ei olnud raporti eesmärk”.

Aruandes käsitletud relvade arv moodustab vaid väikese osa umbes 50 miljardi dollari suurusest sõjavarustusest, mille USA on saatnud Ukrainale alates 2014. aastast, mil Venemaa vallutas Krimmi ja osa Donbassi piirkonnast. Enamik seni tarnitud relvadest – sealhulgas tankid, õhutõrjesüsteemid, suurtükiheitjad ja laskemoon – saadeti pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris.

Ometi annab uurimine ülevaate jõupingutustest tuvastada Ameerika sõjalise jõu kõige tundlikumaid tööriistu, mis on viimase kahe aasta jooksul Ukrainasse toimetatud. Sel ajal, kui kasvas mure, et relvade üleujutus toob paratamatult kaasa relvakaubanduse, on seadusandjad nõudnud saadetiste üle ranget järelevalvet.

Neljapäeval avaldatud järeldused õhutavad peaaegu kindlasti Kongressi skeptitsismi Ukrainale suurema sõjalise abi andmise üle. Juba praegu blokeerivad esindajatekoja vabariiklased riikliku julgeoleku kulutuste plaani, mis annaks sõjategevuseks täiendavalt 61 miljardit dollarit, kuna rindevägedel hakkavad relvad otsa saama. Arvestades Ukraina varasemat ulatuslikku korruptsiooni ja relvade salakaubaveo ajalugu kasvab nõudlus tihedama raamatupidamisarvestuse järele kindlasti.

Aruandes ei täpsustatud täpselt, kui palju Ukrainale antud 39 139 kõrge riskiga esemest peeti „kuritegelikuks”, kuid potentsiaalne kahju oli umbes 1 miljard dollarit 1,69 miljardi dollari väärtuses saadetud relvadest.

Eelmise, 2023. aasta juuni seisuga oli USA viimaste kättesaadavate andmete kohaselt Ukrainale andnud ligi 10 000 tankitõrjeraketti Javelin, 2500 maa-õhk raketti Stinger ja umbes 750 kamikaze Switchblade drooni, 430 keskmaa õhk-õhk raketti ja 23 000 paari öövaatlusprille. Samuti anti see Javelinide ja Stingerite kanderakette, mida pidi hoitama alles ka pärast rakettide väljalaskmist.

Tervelt 60 protsenti juuni seisuga tarnitud relvadest ja varustusest olid „kadunud” kas seetõttu, et nende jälgimiseks loodud andmebaasis nende inventeerimine viibis, või seetõttu, et neid ei võetud arvele pärast Ameerika või liitlasvägede ladudest väljumist.

Pentagoni ja välisministeeriumi ametnikud ja teised eksperdid on pikka aega leidnud, et Ukrainasse saadetud tuhandete relvade kohta on peaaegu võimatu aru anda. Lahingu kaos, lahinguväljadele viimise ohtlikkus ja personalipuudus Washingtonis, Kiievis ja ühes Poola logistikakeskuses on kõik takistanud hoolikat järelevalvet, kuigi ametnike väitel ei ole olnud märke relvade laiaulatuslikust salakaubaveost või ebaseaduslikust käitlemisest alates sõja algusest.

Nõutavad arvestusprotseduurid „ei ole dünaamilises ja ohtlikus sõjaaja keskkonnas praktilised,” kirjutas poliitikavaldkonna eest vastutav kaitseministri asetäitja Alexandra Baker 15. novembril vastuses aruande varasemale projektile.

Baker ütles ka, et USA Kiievis asuvas saatkonnas ei ole piisavalt kaitseministeeriumi töötajaid, et hõlpsasti jälgida kõige tundlikumaid relvi ja varustust, mida tema sõnul on Ukrainas praegu kokku üle 50 000, ja mis „kasvab”. (Relvade aruandlusnõuded peatati päevadel enne sissetungi 24. veebruaril 2022, kui USA saatkond Kiievis evakueeriti, ja see ei jätkunud enne, kui saatkond mais uuesti avati.)

Sõja esimestel päevadel ja kui Vene tankide kolonn suundus Kiievisse, said Ukraina väed meeletult enda kaitsmiseks Javelini rakette ja muid relvi – tõenäoliselt ilma neid inventeerimata, on ametnikud möönnud.

Kuid vähemalt mõnel juhul hoolitsesid Ukraina sõjaväeametnikud neljapäevase raporti kohaselt relvade ja varustuse jälgimise eest paremini kui nende Ameerika kolleegid.

Ühes näites, mis hõlmas 303 ühikut varustust, mis saadeti Ukrainasse ajavahemikul 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta märtsini, näitas aruanne, et Ameerika ametnikud olid leidnud Poola logistikakeskustest neist 47 ja inventeerisid 15 Ukrainasse saabunud seadet.

Võrdluseks oli aruandes välja toodud, et Ukraina ametnikud suutsid arvele võtta 73 ühikut varustust, mis tähendab, et nad olid oma varude tuvastamisel usinamad.

Peainspektor Storch ütles, et USA ametnikud andsid Ukraina vägedele teada, kui oluline on tagada varustuse eest vajalik vastutus. Protsess muutus lihtsamaks 2022. aasta lõpus, ütles ta, kui Ukraina vägedele anti käeshoitavad vöötkoodiskannerid, mis edastasid täiustatud relvade seerianumbrid kohe Ameerika andmebaasidesse.

Uus protsess oli osa Bideni valitsuse otsusest anda Ukrainale rohkem volitusi relvade kohta ise aru andmiseks. Kuid Ukraina vägedele on antud vaid 10 skannerit, öeldakse raportis ja ükski neist ei ole eesliinil.

Praegu töötab USA Kiievis asuvas saatkonnas vaid kaks inspektorit Storchi büroost, kuigi ametnikud kaaluvad veel vähemalt kahe inspektori saatmist järelevalve teostamiseks.

Kuid lahinguvälja tegelikkus on muutnud ülesande üha keerulisemaks. Ukraina väed vahetavad sageli oma Javelini ja Stingeri rakettide varud teiste üksustega spetsiifilise varustuse vastu, mida on vaja venelastega võitlemiseks nende rindeosas, avades võimaluse võimalikuks ümbersuunamiseks ebaseaduslikele kolmandatele isikutele. „Sõjaaja tingimustes on seda raske teha,” ütles Storch. „Ukraina poolel on veel arenguruumi.”