Venemaa võib proovida nn valelipu operatsiooni Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas, väidab USA luurele tuginev mõttekoda ISW (Institute for the Study of War).
Umbes 200 kilomeetri pikkune ja 20 kilomeetri laiune venekeelne piirkond Moldova ja Ukraina vahel on kuulutanud end iseseisvaks, kuid ükski riik pole selle iseseisvust tunnustanud. Ametlikult kuulub piirkond Moldovale.
Hiljuti väitis Transnistria president Vadim Krasnoselski Vene riigimeediale TASS, et Moldova armee ähvardab Transnistriat. Samal ajal süüdistas ta Moldovat läbirääkimiste külmutamises Transnistriaga. Krasnoselski rõhutas TASS-ile antud intervjuus Venemaaga sõlmitud koostöölepinguid.
Intervjuu eesmärk oli luua Vene operatsioonile põhjendusi, vahendab ISW. ISW teatel üritab Venemaa Moldovat destabiliseerida ja põhjendada vajadust „kaitsta” venekeelset Transnistriat mõne teise riigi eest.
Venemaa välisministeerium teatas, et kutsus välja Moldova suursaadiku Venemaal, et protesteerida Moldova „ebasõbraliku tegevuse” vastu. Venemaa hinnangul on riik näiteks diskrimineerinud Moldovasse läinud venelasi ja kavatseb oma pinnal koos NATO-ga Ukraina sõdureid koolitada.
ISW teatel on Venemaa välisministeerium ähvardanud juriidiliste vastumeetmetega, kui Moldova jätkab vaenulikku tegevust Venemaa ja venelaste suhtes.
ISW hinnangul võis Venemaa proovida sarnast valelipu operatsiooni Transnistrias 2022. aasta aprillis ja 2023. aasta veebruaris, kuid need ebaõnnestusid majanduslikel põhjustel. Kremlil ei õnnestunud Transnistriat Ukraina sõtta kaasata, sest piirkonna valitsuse mõjukas Vene-Moldova kodanik ja ärimees Viktor Gušan saab kasu sidemetest lääneriikide ja Ukrainaga.
Varem said Moldovas registreeritud Transnistria ettevõtted tollimaksuvaba juurdepääsu EL-i turule, kuid nüüd nõuab seadusemuudatus, et Transnistria ettevõtted maksavad Moldovale tollimaksu. Moldova on väljendanud, et ei ühine EL-iga ilma Transnistriata.
