Venemaa president Vladimir Putin on suurendanud jõupingutusi, et luua soodne alus tulevasteks rünnakuteks Balti riikide vastu, kirjutab USA luure andmetele tuginev mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) oma päevaülevaates. ISW hinnangul on põhjuseks soov nõrgestada NATO-t.
ISW kirjutab, et Putin väitis teisipäeval, et Läti ja teiste Balti riikide tegevus „[etniliste] venelaste väljasaatmiseks” oma riikidest mõjutab otseselt Venemaa julgeolekut.
Läti küüditab tuhandeid venelasi. Põhjuseks on riigi eelmisel aastal tehtud muudatus migratsiooniseaduses, mille kohaselt peavad Vene päritolu alalise elamisloa omajad edaspidi sooritama muu hulgas keeleeksami.
Elamisloa uuesti saamiseks peab selle omanik enne praeguse elamisloa kehtivuse lõppemist kinnitama läti keele oskust. Sama reegel kehtib ka neile, kes saavad elamisloa esmakordselt.
Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet teatas detsembris, et saadab riigist välja ligikaudu 1200 Venemaa kodanikku, kes ei taotlenud tähtajaks uut elamisluba.
Türgi riikliku uudisteagentuuri Anadolu Agency andmetel on Läti juba alustanud venelaste riigist väljasaatmist.
Venemaa on pikka aega korranud oma väidet, et tal on õigus kaitsta oma välismaal elavaid kodanikke, sealhulgas etnilisi venelasi ja väljaspool Venemaa piire elavaid venekeelseid inimesi.
Lisaks on Putin pikka aega alahinnanud endiste liiduvabariikide enesemääramisõigust ja kasutanud Venemaa suveräänsuse laia mõistet.
ISW ei ole leidnud viiteid sellele, et Venemaa rünnak Balti riikide vastu oleks peatne või tõenäoline, kuid ta usub, et Putin võib püüda luua sobivat alust Venemaa tulevase agressiooni jaoks välismaal oma kodanike kaitsmise sildi all.
Muu hulgas teatas Putin detsembris, et NATO liikmelisus toob Soomele probleeme. Putin ütles ka, et vastutasuks liikmelisusele rajab Venemaa Loode-Venemaal uue Leningradi sõjaväeringkonna ja koondab sinna „teatud arvu” sõjaväeüksusi.
