Asjaga kursis olevate inimeste sõnul toimus eelmisel kuul salajane kohtumine Ukraina, selle G-7 liitlaste rühma ja väikese rühma globaalse lõuna riikide vahel, et püüda koguda toetust Kiievi tingimustele Venemaaga rahuläbirääkimiste pidamiseks.
Varem avalikustamata 16. detsembril toimunud riikliku julgeoleku nõunike kohtumine toimus Saudi Araabias ja järgnes suurematele avalikustatud kogunemistele, mille eesmärk oli seista vastu Moskva katsetele pidada Ukrainat ja tema liitlasi soovimatuks pidada läbirääkimisi sõja lõpetamise üle, vahendab Bloomberg.
Salatsemise eesmärk oli osaliselt panna osalevad riigid end ühinemisel mugavamalt tundma. Väiksem formaat võimaldas vabamalt ja avameelsemalt arutleda Ukraina nn rahuvalemi ja selle protsessi edasiviimise plaanide ning Venemaaga edaspidise suhtlemise põhimõtete üle, ütlesid inimesed.
Liitlaste surve on viimastel kuudel suurenenud, kui Venemaa sissetung läheneb oma kolmandale aastale. USA-s ja Euroopa Liidus peatus enam kui 100 miljardi dollari suurune elutähtsa abi heakskiitmise protsess Washingtonis ja Brüsselis, samas kui Ukraina mullune vasturünnak ei toonud suurt läbimurret lahinguväljal.
Samal ajal ei täida mõned EL-i riigid oma lubadusi varustada Kiievit suurema hulga relvade ja suurtükiväe laskemoonaga, samal ajal kui Ukraina seisab silmitsi Venemaa korduvate raketirünnakute lainetega. Iisraeli-Hamasi sõda on õhutanud ka erimeelsusi globaalse lõunaga.
Viimasel Riyadhis peetud kohtumisel ei toimunud suuri edusamme, ütlesid asjaga kursis olevad ja anonüümsust palunud inimesed, et arutada salajas peetavat infot. Ukraina ja tema G-7 liitlased jätkasid vastupanu globaalsete lõunariikide üleskutsele suhelda otse Venemaaga, ütlesid nad.
Moskva on nimetanud liitlaste jõupingutusi – kuhu Venemaad pole kutsutud – farsiks.
Kui India, Saudi Araabia ja Türgi tippametnikud ühinesid detsembrikuise kohtumisega Riyadhis, siis teised suuremad globaalse lõuna riigid, kes olid tulnud mõnele eelmisele suuremale istungile – eelkõige Hiina, Brasiilia ja Araabia Ühendemiraadid – ei saatnud enam oma esindajaid. ütlesid allikad.
Paljud osalevad riigid peavad Pekingit Moskva mõjutamise võtmeks, arvestades nende kahe tihedat sidet. Selle aasta 20 rühma eesistuja Brasiilia edastas kirjaliku avalduse, ütlesid inimesed.
Kiiev ja selle G-7 liitlased kinnitasid oma seisukohta, et õiglane rahu peab austama Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, ning väitsid, et Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärgid ei ole muutunud ning ta ei ole näidanud, et ta oleks tõsiselt tahtnud sisulisi läbirääkimisi ning on läbi kukkunud austamaks varasemaid kokkuleppeid. Liitlased andsid selgelt mõista, et jätkavad Ukraina toetamist ning EL ja USA ütlesid, et on kindlad, et toetuspakettides lepitakse kokku.
Ukraina ja tema liitlased on kavandanud järgmisel nädalal enne Davosis toimuvat Maailma Majandusfoorumit Šveitsis laiema rühma järjekordset kohtumist ja kutsunud rohkem kui 100 riiki, ütlesid inimesed. Eelmised istungid peeti eelmisel aastal Kopenhaagenis, Jeddas ja Maltal.
Kiiev soovib selle aasta alguses korraldada juhtide tippkohtumise oma rahuvalemi alusel ja kasutada seda hüppelauana, et koostada kokkulepitud põhimõtetel põhinev plaan, mis oleks aluseks tulevastele kõnelustele Moskvaga.
Mõned riigid usuvad, et liidritaseme tippkohtumine lähikuudel on ennatlik, samas kui teised tahavad Venemaad kohe protsessi kaasata.
Putin külastas detsembri alguses Saudi Araabiat laiaulatuslikel kõnelustel, mis on haruldane välisreis keset rahvusvahelist isolatsiooni, mille tema invasioon on kaasa toonud.
Üks Kremlile lähedalseisev isik andis eelmise aasta lõpus mõista, et on olnud mõningaid kontakte, uurides huvi relvarahu vastu, kuid ei avaldanud üksikasju. Sellele pole kinnitust saadud ning Ukraina ja tema liitlased kahtlustavad, et selline sekkumine on Kremli vale, et õõnestada toetust Kiievile ja võita aega.
Putin on väljendanud valmisolekut konflikt lõpetada, kuid „ainult meie tingimustel”. Tema tingimused on hõlmanud Volodõmõr Zelenski valitsuse tagandamist ja Ukraina kaitsevõime ulatuslikku vähendamist.
„Rahu saabub siis, kui saavutame oma eesmärgid,” ütles Putin detsembris aastalõpu meediaüritusel. „See tähendab Ukraina denatsifitseerimist, demilitariseerimist ja tema neutraalset staatust.”
Venemaa vägede väljaviimine oma territooriumilt on Ukraina rahuvalemi põhisammas. Muude punktide hulka kuuluvad küüditatud laste ja sõjavangide tagasisaatmine ning toidu- ja energiajulgeoleku tagamine.
Kõik Riyadhi arutelul osalejad tunnistasid Ukraina õigust end kaitsta ja nõustusid vajadusega järgida ÜRO peamisi põhimõtteid, sealhulgas riikide territoriaalse terviklikkuse austamine, ja rahvusvaheline õigus, ütlesid allikad.
