Ukraina valmistub uueks Venemaa pealetungiks Harkivi lähedal, kui Moskva hoogustub riigi kirdeosa linna ja seda ümbritseva oblasti pommitamist.

Moskva väed tabasid neljapäeval linna ja 15 seda ümbritsevat asulat rakettide, suurtükitule ja miinipildujatega, teatasid kohalikud ametnikud.

Ukraina relvajõududele lähedane allikas ütles, et sihtmärkide seas olid nii tsiviilhooned kui ka sõjaväepositsioonid, mida peetakse eelolevatel nädalatel toimuvaks ulatuslikuks pealetungiks valmistumiseks, vahendab Telegraph.

Kiiev ei ole rünnakute üksikasju avaldanud, kuid kolmapäeva hilisõhtul ütles allikas: „Rünnakueelseid pommitamisi on kogu päeva korraldatud piirkonna sõjaväeobjektidel.”

Kohalikud sõjaväeluure üksused usuvad, et Vene väed võivad kavandada õhurünnakute suurendamist sel nädalavahetusel, mis langeb kokku Vene jõuludega, mida tähistatakse 7. jaanuaril.

Allikas lisas, et maapealne pealetung võib järgneda varsti pärast seda, kui selle võimalikuks alguskuupäevaks peetakse 15. jaanuari.

Nii Vene kui ka Ukraina väed on püüdnud paremate positsioonide poole rindejoonel, mis kulgeb Harkivi oblasti piiri lähedal Kupjanski, Svatove ja Kreminna külades.

Moskva on koondanud oma ressursid piirkonda, püüdes pressida Ukraina valduses olevate Kreminna ja Lõmani linnade poole, mis olid mõlemad Vene vägede poolt okupeeritud, kuni Kiiev alustas vastupealetungi 2022. aasta septembris.

Lääne analüütikud ütlevad, et rindejoontes on toimunud vähe muutusi, mis on jäänud suures osas staatiliseks, kuna Vene väed on korraldanud vaid juhuslikke rünnakuid.

Ukraina kindralstaap teatas neljapäeval sotsiaalmeedias edastatud avalduses, et Ukraina väed tõrjusid kolm Venemaa rünnakut Kupjanski suunas.

„Lõmani suunas vaenlane ründavaid tegevusi ei korraldanud,” lisati avalduses.

Kuid Ukraina maavägede juht kindral Oleksandr Sõrski hoiatas, et Vene väed korraldavad pommirünnakuid, koondudes uuesti Lõmani ründamiseks.

Ta lisas: „Vene vägede igapäevased rünnakud jätkuvad Sõnkivka asula lähedal, et luua sillapea ja liikuda edasi Kupjanski linna poole.”

Moskva on transportinud rohkem soomusmasinaid ja suurtükke, et toetada jalaväerühmade edasitungimise katseid, mis koosnevad peamiselt niinimetatud „Storm Z” endistest vangidest koosnevatest üksustest, ütles kindral Sõrski.

Vene vägesid on piirkonnas tugevdanud ka mujalt lahinguväljalt toodud paremini välja õpetatud reservid.

Ukraina ametnikud on kulutanud mitmeid kuid valmistudes eeldatavaks pealetungiks Kupjanski suunas, kuhu on jäänud vaid murdosa selle algsest 26 000 elanikust.

Kirde-Ukraina sõjaväeülemad on nimetanud piirkonda üheks „kuumemaks” isegi siis, kui Kiievi väed üritasid lõunas suvist vastupealetungi.

Kui linn Vene vägede kätte langeks, võib see olla oluline logistiline hüppelaud pealetungiks kaugemale lõunasse või läände.

Samal ajal on Moskva üha enam sihikule võtnud Harkivi keskosa – linna, mida tal ei õnnestunud oma sissetungi alguses 2022. aasta veebruaris okupeerida.

Ukraina suuruselt teine ​​linn on sattunud peaaegu iga päev ballistiliste rakettide rünnakute alla, sihtmärkide hulka kuuluvad elumajad ja viietärnihotell, mida külastavad ajakirjanikud ja abitöötajad.

Üks Venemaa piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel asuva Harkivi linna elanik kirjeldas, et pommitamine on aasta algusest saadik „palju hullemaks läinud”.

Ööl vastu neljapäeva saatis Venemaa oblasti kuberneri Oleh Sõnehubovi sõnul tsiviilsihtmärkide pihta kaks raketti S-300.

Päev varem tabasid Vene väed Harkivit rakettidega Iskander, tappes kaks ja vigastades veel üle 60 inimese.

Kuigi arvatakse, et Harkivi oblastis paiknevad Ukraina õhukaitseüksused, on nad S-300 rünnakute vastu peaaegu täiesti kasutud.

Maa-õhk-tüüpi raketid on maapealsete rünnakute jaoks ümber programmeeritud ja rakettide kiiruse tõttu on neid lühikese vahemaa tagant peaaegu võimatu peatada.

„Vaenlane kasutab kaootilist moona, et hoida pinget ja terroriseerida meie kohalikku elanikkonda,” kirjutas Sõnehubov sotsiaalmeedia Telegrami kanalis.

Neljapäeva õhtul hoiatas Valge Maja, et Venemaa läbirääkimised Iraanilt kaugmaarakettide ostmiseks „edenevad aktiivselt” ja et peagi võib Ukraina lahinguväljal näha uut laskemoona.

Valge Maja riikliku julgeoleku koordinaator John Kirby ütles USA luureandmete avaldamisel, et Venemaa kavatseb osta Iraanilt raketisüsteeme, lisades, et Venemaa on juba kasutanud Ukraina vastu Põhja-Korea rakette.

Kirby kordas üleskutset võtta vastu 61 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale, et võimaldada vägedel välisriikidest tarnitud relvadega Venemaa rünnakutele vastu seista.

„Ukrainlased väärivad teadmist, et ameeriklased selles valitsuses jätkavad nende toetamist, seega on ülioluline, et Kongress tuleks kokku ja vastaks sellele, pakkudes Ukrainale seda, mida nad enda kaitsmiseks vajavad,” ütles ta.