Rida rea järel värskelt kaevatud kaevikud, betoonist draakonihambad ja maa-alused juhtimiskeskused ilmestavad nüüd tohutuid Ukraina maapiirkondi.

Uued kindlustused on kerkinud piki enam kui 1000 kilomeetri pikkuse rindejoone peamisi segmente, kui Kiievi laiaulatuslik vastupealetung muutus sõjaliste analüütikute sõnul „aktiivseks kaitseks”, vahendab Telegraph.

President Volodõmõr Zelenski teatas eelmise aasta lõpus, et Ukraina on „oluliselt täiustamas” oma kindlustusi.

Kaitsealaseid ettevalmistusi tõhustati Donetski linnade Lõmani ja Avdijivka ning naabruses asuva Harkivi oblasti Kupjanski ümbruses.

Et mitte riskida, alustati kindlustuste ehitamist ka piirile Venemaa ja Valgevenega kuni piirini lääneliitlase Poolaga.

Uued kaitsemehhanismid meenutavad väga nn Surovikini liini – kolmekihilist kaevikute, tankilõksude ja tugevate punkrite süsteemi, mida Venemaa edukalt kasutas Ukraina vastupealetungi nurjamiseks.

Kiiev on kopeerinud miinivälju, mis vaevasid suvel Ukraina NATO väljaõppe saanud Lääne tankide ja soomusmasinate brigaade.

Kuid ukrainlased seisavad silmitsi raskustega.

Nende kaitse lihtsalt ei saa olla rindejoonel nii jäik kui Venemaa kindlustused, mis ulatusid lõunapoolsest Zaporižja oblastist idapoolse Donetskini, mis oli Ukraina pealetungi põhifookus.

Kuigi tugevamad kindlustused pidurdaksid Vene vägesid, vähendaksid kaitseks vajalike Ukraina vägede arvu ja tooksid kaasa vähem kaotusi, vähendaks see ka Kiievi ambitsioone okupeeritud territooriumi tagasi vallutamisel.

„Ukrainlaste probleem on selles, et nad ei taha lihtsalt staatiliseks jääda,” ütles mõttekoja Royal United Services Institute asjatundja Edward Arnold. „Kui rindejooned jäävad staatiliseks ja nad üldse ei liigu, pole see poliitilisest seisukohast suurepärane.”

Siin tulebki Ukraina vägede jaoks kasutusele „aktiivse kaitse” kontseptsioon: kaitseliinide hoidmine, samal ajal ründetegevus, lootuses leida nõrku kohti, mis võivad viia Venemaa liinide kokkuvarisemiseni.

See on sarnane taktika, mille tulemuseks oli üllatuslik vastupealetung 2022. aasta septembris, mille käigus Kiiev vabastas Venemaa kontrolli alt Harkivi oblasti territooriumi.

„Üks kaitse põhimõtteid on ründetegevus,” lisas Arnold.

Seetõttu muutuvad kindlustused seda raskemaks, mida kaugemale Ukraina kontrolli all olevale territooriumile liigute, kusjuures rindejooned jäävad paindlikuks.

Edasine kaitse on olnud Ukraina vastupanu tunnuseks, kuna ta keeldub paigal istumast ja ei lase oma vägedel loorberitele puhkama jääda.

Ukraina 2024. aasta eesmärk näib olevat täiendada oma lahingus kannatada saanud vägesid ja taastada ründevõime enne järgmist aastat.

Arnoldi sõnul võimaldab paindliku kaitseliini säilitamine Ukraina sõduritel harjutada, kuid tagab ka valmisoleku rünnakuvõimaluse tekkimiseks.

„Staatiline kaitse on sõjaväe jaoks harva hea mõte, sest see piirab teie enda manööverdamisvõimet,” lisas ta.

Sõdurite oskused ja sobivus võivad kergesti halveneda, kui nad istuvad liiga kaua kaevikus, eriti Ukraina kargetel külmadel talvekuudel.

Sügavamal Ukraina valduses oleval territooriumil on tagavarapositsioonid, mis koosnevad kaevikuvõrkudest ja uutest sissekaevatud juhtimiskeskustest.

Seal, kus ukrainlased on võtnud staatilisemad kaitsepositsioonid, on nad paigutanud rea kindlustusi üksteisest kilomeetri kaugusele.

„Iga kindlustus suudab end kaitsta igast suunast,” ütles Prantsuse mõttekoja Atum Mundi kaasasutaja Clement Molin. „Edasi pääsemiseks peate need kõik ära võtma.”

Avdijivkas, mis on praegu Vene vägede peamine pealetungi sihtmärk, on Ukraina viinud oma peamise kaitseliini kümmekond kilomeetrit tagasi.

Siin kasutab Ukraina järvede ja jõgede looduslikke tõkkeid.

Veelgi kaugemal kaitstakse läbi linna jooksva kahekihilise kaevikusüsteemiga Pokrovski linna, mille Venemaa peaks vallutama, et täita oma eesmärki vallutada kogu Donetski oblast. See asub praegusest rindejoonest umbes 40 kilomeetri kaugusel.

Uutest kaitsemehhanismidest suurim on ilmselt Tšernihivi ümbruses, kust Vene väed tõrjuti sõja alguskuudel minema.

Uudisteagentuuri Reutersi värske raporti kohaselt on Kiiev tugevdanud oma kaitserajatisi põhjas 63 protsenti.

Suured insenerisõidukid on kaevanud kaevikud ja laiad tankitõrjekraavid kogu põhjavööndi ulatuses, mis oli üks Venemaa pealetungi suundi Kiievi vallutamiseks.

Draakonihammaste read, betoonkonstruktsioonid tankide ja soomusmasinate blokeerimiseks on selles piirkonnas kaetud okastraadiga.

Kuigi pole lootust, et sellest piirkonnast saab uus rinne, tähendab staatiline kaitse, et Ukraina saab paigutada suurema osa oma vägedest sõjategevusele lähemale.