Terrorismioht Rootsis on kõrge. Kui kuningas, kroonprintsess, valitsuse liikmed ja kaitseväe juhataja on koos ühes ruumis, liiguvad kõikjal ringi pommikoerad.

Täna pühapäeval, 7. juulil jälgis Iltalehti Säleni iga-aastast julgeolekukonverentsi kohapeal legendaarses Högfjällsi hotellis.

Rootsi valitsus valmistub andma Ukrainale hävitajaid Gripen, kui rootslased on jõudnud NATO artikkel 5 kaitse alla.

Välisminister Tobias Billströmi näost on näha, et ta usaldab Türgi parlamenti Rootsi NATO liikmesuse ratifitseerimises lähinädalatel. Vaevalt Ungari pärast seda pidurdamist jätkata saab.

Billström kasutas tugevat kõnet NATO-Rootsi välispoliitika kohta. Kõige olulisemaks eesmärgiks nimetas ta Venemaa tegevusvabaduse piiramist sõjaliselt, poliitiliselt ja majanduslikult.

Rootslased annavad kahtlemata endast parima, et Ukraina iseseisva riigina püsima jääks. See nõuab Venemaa sõjalist lüüasaamist rindel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas oma videokõnes konverentsi publikule, et „ukrainlased ei alistu mitte mingil juhul, isegi mitte kõige kohutavamatel tingimustel”.

Venemaad saab lüüa, ütles Zelenski.

Venelased tulistasid oma jõulu- ja uusaastarünnakutes välja umbes 500 erinevat raketti. Zelenski sõnul lasi Ukraina õhutõrje neist alla üle 70 protsendi.

Esitus on muljetavaldav, kuid traagiliseks tõsiasjaks jääb see, et hinnanguliselt 150 Vene raketti külvasid Ukrainas surma.

Venemaa võime toota uusi kaugmaarakette on olnud Ukrainat relvastavatele demokraatiatele kibe üllatus. Veel kurvemaks teeb tõe see, mis ukrainlased on Vene rakette uurides teada saanud.

Venemaa on suutnud sanktsioonidest mööda minna. Märkame seda meie pihta tulistatud rakettide osades. ütles Zelenski. Tema sõnul on rakettide osad pärit arenenud riikidest.

Teave on usaldusväärne. Sanktsioonidest kõrvalehoidmisest on teatanud ka luureallikad erinevatest riikidest.

Samal ajal on teave murettekitav ja ohtlik.

Lääneriikides on tehnoloogiaettevõtteid, jaemüüjaid ja transpordiettevõtteid, kes on nõus teadlikult või vähemalt silma kinni pigistades venelasi nende hävitamissõjas aitama.

Demokraatlike riikide moraalil on hakanud tekkima jooni, mis toovad meelde Nõukogude armee lagunenud moraali.

1980ndatel Afganistanis müüsid palgast ilma jäänud Vene sõdurid oma relvad ja laskemoona afgaanidele, kes seejärel varitsustel venelasi tapsid.

Demokraatlike riikide kodanike moraal ei ole veel nii madal, kuid on põhjust tõsiselt muretseda, kui sanktsioonidest kõrvale hiilivatele oportunistidele jälile ei jõuta ja neid ei karistata.

Venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidmine EL-i piirkonnas on kuritegu.

Soome Ettevõtlus- ja Tööstusliit EK hoiatas jõulunädalal, et Soome on „jätkuvalt transiitmaa, mille kaudu püütakse sanktsioonidest mööda hiilida”. Soomlased müüvad oma toodangut ka kolmandatesse riikidesse, kust need eksporditakse Venemaale.

Sanktsioonid ei ole kunagi vettpidavad, kuid nüüd lekivad need nagu sõel – ja sellele on vaja panna punkt.

Lohutav oli kuulda, et Ukraina on suutnud oma lahingupositsiooni säilitada. Venelaste propagandast on võinud teisiti järeldada.

Mida on Venemaa saavutanud? Ukraina pole oma positsioone loovutanud. Oleme hävitanud Venemaa logistika, relvalaod ja peakorteri, säras Zelenski.

Praegune olukord on endiselt jätkusuutmatu. Ukraina vajab muu hulgas kaugmaarakette, millega saab hävitada Venemaa rakettide stardiplatse.