Vene Wagneri sõjalise grupeeringu juht Jevgeni Prigožin võib olla elus, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov intervjuus väljaandele Financial Times.

Ukraina sõjaväeluure juhi kindralleitnant Kõrõlo Budanovi kabinetti ei paista päiksevalgust. Seinad on kindlustatud, aknad tugevdatud liivakottidega, kardinad ette tõmmatud.

Kui 38-aastane Budanov saabus Financial Timesi intervjuule ja astus sisse usuikooniga ehitud ukseavast, käskis ta abilisel kohe tuled kustutada. „Mulle meeldib pimedus,” ütles ta.

Kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (GUR) juhina on Budanov juhtinud Ukraina varjatud sõda Venemaa vastu, saades Kiievi vastupanu üheks enim mainitud tegelaseks. 10 teadaolevas mõrvakatse ellu jäänud luurejuht elab enam-vähem pidevalt pealinna äärelinnas asuvas kontoris, mille seintel on patriootlik kunst ja sõjamälestised ning tema lemmikkonn Petro ujub laua kõrval akvaariumis.

Budanovi asutus korraldab rünnakuid vaenlase tagalas Venemaa poolt okupeeritud territooriumil ja päris Venemaal. Kuid luurepealik võtab nende eest harva vastutuse, jättes Moskva ja ülejäänud maailma arvama tema direktoraadi haarde ja võimete kohta.

Tema osakonna viimaste saavutustena sel nädalal lennutas see ründedroone kuni Peterburini, tabades naftaterminali ning sihtis püssirohutehast ja naftabaasi Brjanski oblastis, Ukraina piirist põhja pool.

Julged taktikad on mõnikord Ukraina läänepoolseid toetajaid ärritanud; mõned kardavad, et see kutsub esile Venemaa presidendi Vladimir Putini jõhkra ja võib-olla isegi tuumareaktsiooni. Luurepealik pole sellistest muredest liigutatud ja lubab jätkata tegevust sügaval Venemaal, et Putini sõjamasinat saboteerida.

„Me ei näe lähitulevikus ette mingeid drastilisi muutusi,” ütles Budanov. „Kõik, mida oleme teinud, teeme ka edaspidi.”

Budanov teab, et käesoleva, 2024. aasta saab olema katsumusterohke aasta Ukrainale, kes võitleb Venemaaga juba üle kümne aasta pärast seda, kui ilma sümboolikata Kremli sõdurid ilmusid Krimmi ja Ida-Ukraina Donbassi piirkonda.

„Öelda, et kõik on hästi, ei vasta tõele,” vastas Budanov küsimusele, kuidas Ukraina eelmisel aastal palju kiidetud vastupealetung ei suutnud oma eesmärke saavutada. „Katastroofi toimumine pole samuti tõsi.”

Ta ennustas, et Ukraina suudab Putinit siiski vaos hoida ja on juba tõestanud, et „kogu legend [Venemaa] võimust on seebimull”.

Aastal 2014 Donbassis võidelnud endine eriüksuslane Budanov on ise osalenud salamissioonidel, sealhulgas okupeeritud Krimmi poolsaarel. Tema kehal on armid: jalaväemiini šrapnellid tabasid kord tema südame lähedale, peaaegu tappes ta; ta on murdnud nii kaela kui ka selja; ja teda on tulistatud käsivarde.

President Volodõmõr Zelenski määras ta 2020. aastal GUR-i juhtima. Tema varjatud operatsioonid – Kreml süüdistas GUR-i 2022. aasta oktoobris Krimmi sillal toimunud plahvatuses – on elavdanud agentuuri, mis mängis pikka aega teist viiulit Ukraina palju suurema sisejulgeoleku asutuse SBU kõrval.

Selle eest naudib Budanov peaaegu kultuslikku staatust ukrainlaste seas, kes jagavad sotsiaalmeedias tema näoga meeme, kui Venemaal või Venemaa kontrolli all olevatel aladel plahvatab sõjatehnika.

Kuid sellel on oma hind. Kui GUR-i juht välja astub, liigub ta koos ihukaitsjatest ja luureagentidest saatjaskonnaga. Paljudest tema vastu tehtud mõrvakatsetest – mida ta kirjeldab kui „mitte midagi erilist” – oli kõige ohtlikum 2019. aastal, kui tema sõiduki alla pandud pomm plahvatas enneaegselt. Ta pääses vigastusteta.

Tema abikaasal Marianna Budanoval on vähem vedanud, kui ta novembris koos mitme GUR-i ohvitseriga tahtlikult mürgitati raskemetallidega. „Ta saab ravi, ta tunneb end nüüd paremini,” ütles Budanov. Ta keeldus täpsustamast, kas mürgitamise sihtmärk oli tema või tema naine.

Budanov ei soovinud anda hinnangut Ukraina praegustele sõjalistele operatsioonidele, jättes selle ülesande armee kindralstaabile.

Kuid ta hoiatas, et „ei ole isegi mõeldav mõelda, et saame hakkama ilma mobilisatsioonita” – see kordab peastaabi üleskutset rohkem värvata. „[Isikkoosseisu puudus] on käegakatsutav,” ütles ta.

Zelenski on öelnud, et tema armeeülemad palusid tal mobiliseerida 400 000–500 000 uut sõdurit, et asendada hukkunud või haavatuid ning lasta puhata kõige intensiivsemates lahingutes osalenutel.

Aasta tagasi ennustas Budanov, et 2022. aasta edukate vasturünnakute tõttu, mis vabastasid suure osa Harkivi ja Hersoni piirkondadest, trügivad Ukraina väed edasi kuni Krimmini.

Ukraina vägedel ei õnnestunud aga Venemaa tugevalt kindlustatud kaitset otsustavalt murda: rindejoon jääb peaaegu samaks nagu aasta tagasi. Kuid Budanov väidab, et ta ei eksinud.

„Kuigi esialgsed plaanid olid midagi muud, pidasime oma lubadust. Suvel sisenesid meie üksused korduvalt Krimmi,” rääkis ta, viidates oma eriüksuslastele, kes hiilisid poolsaarele, et korraldada reide Venemaa baasidesse.

Relvatootmise osas ütles Budanov, et Venemaa kulutab rohkem relvi ja laskemoona kui suudab toota, samas on hädas kvaliteedikontrolliga. „See on täpselt see, mis seletab Venemaa relvaotsinguid teistes riikides,” ütles ta.

Põhja-Korea on praegu Venemaa suurim relvatarnija, ütles Budanov. „Nad kandsid üle märkimisväärse koguse suurtükiväe laskemoona. See võimaldas Venemaal veidi hingata,” ütles ta ja lisas: „Ilma nende abita oleks olukord olnud katastroofiline.”

Kuid Venemaa eelistaks mitte loota välisele abile. „Seda on alati peetud nende alaks, see on nördimus,” selgitas Budanov.

Teine Venemaa ees seisev väljakutse on isikkoosseis. Budanovi sõnul kaotab Moskva nii palju või rohkem sõjaväelasi kui ta suudab värvata. Tema abi Vadõm Skibitski ütles sel nädalal, et iga päev liitub mobilisatsiooni teel või vabatahtlikult Vene armeega umbes 1000–1100 inimest.

Kui mobilisatsioonist jääb puudu, aitavad palgasõdurite grupid ridu täita, ütles Budanov, mainides Wagneri grupeeringut, mille asutas endine Vene toitlustaja, kellest sai sõjapealik Jevgeni Prigožin.

See toob Budanovi omamoodi sekkumiseni, mille poolest ta on hästi tuntud: dramaatiliste väideteni, mida on peaaegu võimatu kontrollida.

„Wagner on alles,” ütles Budanov, lükates ümber teated selle laiali saatmisest. „Ja Prigožinist rääkides ei oleks ma järeldustega nii kiire,” ütles ta, viidates sõjapealiku väidetavalt hukkumisele eelmisel aastal lennuõnnetuses – läbi ilmselge mõrva, mille Lääne arvates tellis Putin. Kreml eitas seotust ja teatas, et DNA tõestas Prigožini surma. Kuid tema surnukeha ei näidatud kunagi avalikult.

„Ma ei ütle, et ta pole surnud või et ta on surnud,” ütles Budanov. „Ma ütlen, et pole ühtegi tõendit selle kohta, et ta on surnud.”

Teine lemmik Budanovi hobihobune on Putini tervis. Varem on ta väitnud, et Venemaa presidendil on vähk, ja Budanov väidab, et näeb regulaarselt televisioonis Putini „kloone”.

Tõendite saamiseks ütles Budanov, et tema analüütikud uurivad Putini „füsionoomiat” … kõrvalestad, kulmude vaheline kaugus ja nii edasi.

„See pole nii raske. Saate seda hõlpsasti ise teha,” lisas ta ja kehitas õlgu, justkui vihjates, et teisikud on ilmselge asi.

Naastes lõpuks sõjateema juurde, keeldus Budanov tegemast 2024. aastaks julgeid ennustusi. „Ei,” ütles ta. „Loodan, et meie edu on suurem kui nende oma.” Siis lipsas ta pimedast ruumist välja.