Ukraina relvajõud kannatavad suure suurtükiväe laskemoona puuduse käes, mis sunnib neid loovutama alasid venelastele.
Ukraina suurtükivägi on võimeline tulistama vaid umbes 2000 mürsku päevas, mis on viis kuni kümme korda vähem kui Venemaa suurtükivägi. 1000-kilomeetrisel rindejoonel tähendab see, et mõned Ukraina relvad vaikivad mitu päeva, vahendab ZDF.
USA kaitseministeeriumi ametnikud märkisid, et kui parlament Kongress ei kiida peagi heaks 2024. aasta sõjalise abi paketti Ukrainale, ei pruugi Kiievil olla enam teatud suurtüki- ja õhutõrjevõimeid.
Kuigi ametnikud ei esitanud üksikasju, pidasid nad tõenäoliselt silmas spetsiaalset laskemoona mitmeotstarbelistele HIMARS-raketiheitjatele ja rakette õhutõrjesüsteemidele NASAMS.
Venemaa jätkas eelmisel nädalal drooni- ja raketirünnakuid Ukraina sõjaliste ja taristuobjektide vastu.
Kuigi need rünnakud olid suhteliselt väiksemad kui aastavahetuse paiku, suutis Ukraina õhutõrje varasemast oluliselt vähem tiibrakette alla tulistada, mis viitab kasvavale õhutõrjerakettide puudusele. Venemaa üritab ilmselt Ukraina õhutõrjet üle koormata ja kurnata.
Vene vägedel õnnestus edasi liikuda Kupjanski lähedal ja ka sellest kagus. Viimasel suunal vallutasid nad Krohmalne asula varemed ja tõrjusid välja Ukraina 103. territoriaalkaitse brigaadi.
Tulevik näitab, kas brigaad suudab oma positsiooni läänepoolsetel küngastel stabiliseerida. Krohmalne kaotust kinnitas ka Ukraina sõjaväe juhtkond.
Vahepeal on Venemaa mõneks päevaks peatanud rünnakud Avdijivkale. See on aga suure tõenäosusega vaid tegevuse paus ega tähenda, et Moskva oleks loobunud kavatsusest linna vallutada.
Krimmis tegutseva Ukraina partisanide rühmituse „Atesh” uued satelliidipildid ja informatsioon näitavad, et Venemaa kandis 2023. aasta detsembri lõpus Ukraina droonirünnakutes Krimmile seni teatamata laevakaotuse.
Sevastoopoli lähedal tuvastati uppunud 200-tonnise Project 205P-klassi patrull-laeva (nõukogude koodnimi Tarantul) rusud. Laev sai pihta millalgi aasta viimastel päevadel, arvatavasti 29. detsembril.
Tegemist oli suhteliselt väikese patrull-laevaga, mis oli varustatud ka allveelaevavastaseks sõjaks – seda ei tohiks segi ajada palju suuremate Molnija-klassi korvettidega (Projekt 1241), millel on NATO koodnimetus Tarantul.
Ukraina kasutas 17. jaanuaril kasutas esimest korda Shahedi drooni vastu õhutõrjesüsteemi FrankenSAM. FrankenSAM on koondnimetus lääne disainiga rakettide – sealhulgas nii õhutõrje- kui ka õhk-õhk-rakettide – kombinatsioonile, mis tulistatakse endistelt Nõukogude stardiplatvormidelt ja mida juhivad endised Nõukogude radarisüsteemid.
See on veel üks element paljudest juba märkimisväärselt edukatest Lääne relvade kombinatsioonidest Ukraina stardiplatvormidega, nagu raketid HAARM või Suhoi-24 reaktiivlennukitelt tulistatud raketid Storm Shadow.
Vahelahendusi, nagu FrankenSAM-süsteemid, mis kasutavad rakette AIM-7 Sparrow või AIM-9 Sidewinder, samuti vananenud õhutõrjerakette Hawk, saab kasutada seni, kuni Ukraina suudab välja töötada ja toota oma õhutõrjerakette.
