Kuigi Ukrainas armastatakse rääkida, kuidas sealne sõda vähendab Venemaa sõjalist võimekust igal pool, siis täpsete ja asjalike ülevaatede poolest tuntud Taani sõjaväeluure hindab, et Ukraina sõda pole vähendanud Venemaa ründevõimet Põhjala piirkonnas, kuhu kuuluvad muu hulgas Soome ja Rootsi.
See võib olla põhjus, miks Rootsis on tekkinud ootamatult sõjapaanika ja Soomes püütakse inimesi rahustada. Venemaa käsutuses on ressursid, mis muudavad riigi relvajõud Põhjala piirkonnas vaatamata Ukraina sõjale väga tugevaks, hindab Taani sõjaväeluure FE (Forsvarets Efterretningstjeneste) oma värskes ülevaates.
FE teatel ei ole Ukrainas kantud kaotused mõjutanud Venemaa jõupositsiooni ega olulisi sõjalisi võimeid Põhjala piirkonnas.
Ülevaates on loetletud viis peamist põhjapoolset võtmevõimet, mis on Venemaa käsutuses. Nende hulka kuuluvad hävitajad Mig-31K, sõjaväebaasid, jäämurdjate laevastik ning strateegilised pommitajad ja raketiallveelaevad.
MIG-31 on juba Nõukogude Liidu ajal loodud kaheistmeline ja kiire hävituslennuk, mida hiljem moderniseeris Venemaa. 1990ndatel aastatel pakuti seda lennukit ka Soomele, kuid Soome valis USA lennukid F-18 Hornet, vahendab Helsingin Sanomat.
Mig-31 K-versiooni muudab ohtlikuks relvaks see, et see on võimeline kandma ja välja laskma Kinžali raketti, mis lendab mitmekordse helikiirusega.
Kinžalid on maapealse raketi Iskander õhust käivitatavad versioonid. Venemaa on neid kasutanud ka Ukraina sõjas.
Kinžali alla tulistamist on varasemalt peetud väga raskeks selle suure kiiruse tõttu.
Ukraina sõjas on Lääs raketi kohta rohkem teada saanud. Ukraina on öelnud, et suutis nendega võidelda Lääne õhutõrjesüsteemidega.
Taani FE teatel saaks Kinžali rakettidega varustatud hävitajaid Mig-31K kasutada Venemaa Arktika sõjaväebaasidest NATO mereväeüksuste vastu suures osas Põhja-Jäämere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas.
Soomel ei ole Atlandi ookeaniga merepiiri, kuid NATO liikmelisusega on põhjapoolsed merealad muutunud ka Soome kaitse lahutamatuks osaks.
Venemaa põhjapoolsete sõjaliste jõudude hulka kuuluvad ka strateegilised pommitajad, mida ta saab kasutada oma baasidest Arktika piirkonnas.
Ukraina sõja ajal on Venemaa viinud oma Tupolevi pommitajad Koola poolsaarele ohutusse kohta. Sealt osalevad nad Venemaa agressioonisõjas.
Taani sõjaväeluure andmetel on Venemaa rahuajal oma strateegilisi pommitajaid Arktikas kasutanud peamiselt selleks, et kinnistada oma positsiooni domineeriva sõjalise jõuna piirkonnas.
Taani sõjaväeluure tuletab aga meelde, et Vene lennukid on võimelised kauglööke andma kuni Gröönimaani välja. Need on võimelised transportima ja välja laskma näiteks tiibrakette.
Teine Venemaa oluline strateegiline võime on raketiallveelaevad, mille peamised baasid asuvad Koola poolsaarel. Allveelaevade raketid on Venemaa tuumaheidutuse kriitiline osa.
Venemaa peab üha enam toetuma tuumaheidutusele, sest tema tavarelvastusel põhinev löögivõime on Ukrainas nõrgenenud.
Raketiallveelaevade kaitse on Venemaa seisukohalt prioriteet, märgib Taani sõjaväeluure.
Taanlaste sõnul on Venemaa hinnangul Soome NATO liikmelisus oluliselt suurendanud ohtu tema Murmanski mereväebaasile.
Taani sõjaväeluure hinnangul võtab sõda Ukrainas Venemaalt nii palju ressursse, et selle võime suurendada sõjalist jõudu Põhjalas on piiratud.
Vaatamata sellele jätkab Venemaa baaside arendamist ja laiendamist piki Soome piiri. Venemaa on viimase kümnendi jooksul süstemaatiliselt tugevdanud oma Põhjala baase.
Taani sõjaväeluure nimetab neid rindekaitseliiniks, kust Venemaa valmistub tõrjuma põhjapoolseid rünnakuid ja kontrollima Kirdeväila.
Venemaa kaitseministeerium on muu hulgas käivitanud põhjapoolsete lennujaamade põhjaliku rekonstrueerimise. Näiteks on teatatud, et Venemaa on avanud või renoveerinud kokku 14 kirdekoridori lennujaama.
Venemaa põhjapoolsete tugevuste hulka kuulub ka suur jäämurdjalaevastik. Venemaal on jäämurdjaid rohkem kui teistes riikides kokku.
Venemaa jäämurdjapargi tuumaks on tuumajõul töötavad murdjad, millega saab Kirdeväila lahti hoida. Lisaks toetab Venemaa põhjalaevastikku enam kui 40 erinevat tsiviiljäämurdjat.
Venemaa on alustanud ka relvastatud jäämurdjate ehitamist oma mereväe vajadusteks. Neid saab kasutada muuhulgas sõjalise infrastruktuuri paigutamiseks ja vajaliku varustuse transportimiseks.
Taani sõjaväeluure FE on kaitseministeeriumi alluvuses asuv luureteenistus, mis vastutab nii sõjaväe kui ka välisluure eest.
FE-l on teadaolevalt väga tihedad sidemed USA luurekogukonnaga. Arvatakse, et tänu sellele saab ta ameeriklastelt kvaliteetsemat luureteavet kui paljud teised USA liitlased.
Taanit on isegi kirjeldatud ingliskeelse maailma suletud Five Eyes luurekogukonna välisliikmena. Ühenduse tegelikud liikmed on USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa. Nad teevad tihedat koostööd signaalluure, aga ka muu luure alal.
Taani tiheda koostöö näide USA-ga on 2021. aasta skandaal, kus selgus, et FE oli USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) tellimusel pealt kuulanud oma EL-i liitlaste tipp-poliitikuid ja ametnikke.
Pealtkuulatute hulgas oli ka Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Taani on sõjaliselt üks USA lähemaid liitlasi. Riiki on läheduse mõttes võrreldud isegi Suurbritanniaga.
