Veel aasta tagasi elas 49-aastane soome mees Toni Espoos Tapiolas 130-ruutmeetrises paarismajas.

Siis tuli lahutus.

Juba enne lahutust oli ta oma elukorraldusele mõelnud mitu aastat. Kas tal oli tõesti vaja kogu oma kodu ruutmeetreid?

Mõte tugevnes lahkumineku ajal ega jätnud rahule. Arvasin intuitiivselt, et võiksin end väikeses ruumis paremini tunda, seletab ta.

Eelmise, 2023. aasta kevadel kolis Toni pärast lahutust esmalt Vääksys asuvasse 28-ruutmeetrisesse 1-toalisse korterisse. Kuid pärast paari kuud korteris elamist hakkas seegi tunduma liiga suur, vahendab Yle.

Toni kolis oktoobrist novembrini renditud 8-ruutmeetrisesse haagissuvilasse ja parkis selle Helsingis Rastila telkimisalale.

Eksperimendiga soovis ta näha, kas nii väikeses ruumis elamine õnnestub.

Sõber küsis, mis on lõpptulemus, jah, mu elu mahuks isegi kaheksasse ruutu. Lugemine, kirjutamine, muusika kuulamine, suhtlemine ja toidu valmistamine toimivad ka selles ruumis väga hästi, sõnab ta.

Haagissuvilas märkas Toni, et tema jaoks pole probleem üldkasutatavates ruumides duši all käimine ega ühisruumides nõude pesemine.

See kogemus oli valgustav. Tundub, et elamised on läinud suuremaks ja suuremaks ning sisse toonud funktsioone, mida varem polnud, räägib ta.

Sellega viitab Toni sellele, et tänapäeval võivad elamistes olla isegi kino ja jõusaal.

Soome statistikakeskuse andmetel elas 2022. aasta lõpus kitsastes tingimustes üle 206 000 Soome leibkonna. Kitsastes tingimustes elas üle 852 000 inimese.

Kitsastes oludes elavate inimeste arv on vähenenud suhteliselt aeglaselt. Veel 21. sajandi alguses vähenes kitsastes tingimustes elavate inimeste arv umbes 10 000 eluruumi võrra aastas, viimastel aastatel on vähenemine olnud paar tuhat aastas.

Kitsastes oludes elamine tähendab, et korteris elab rohkem kui üks inimene toa kohta, kööki arvestamata.

Seetõttu ei ela üksi 1-toalises korteris elav inimene kitsastes oludes.

Soome statistikakeskuse andmetel on alla 30 ruutmeetriste asustatud korterite arv kümne aastaga kasvanud enam kui 30 000 korteri võrra.

Turu ülikooli urbanistika teadusjuhi Sampo Ruoppila sõnul on viimase aastakümne jooksul ehitatud eelkõige kasvukeskustesse üürikorterid nii väikesed, et see on hakanud elupinda allapoole tooma.

Muutus on siiski väike. Ruoppila rõhutab, et inimesed tahavad ikka avaralt elada.

Ideaale ja nende elluviimist mõjutab heaolu. Vähesed inimesed valivad sihikindlalt eriti väikese korteri, vaid valivad pigem selle raames, mida nad vajavad, mis on saadaval ja mida nad saavad endale lubada, sõnab ta.

Ruoppila sõnul võivad mõned valida ka ökoloogilistel kaalutlustel väiksema korteri. Kuid ma arvan, et valdav enamus seda ei tee, lisab ta.

Pärast haagissuvilas elamist kolis Toni Espoos Tapiolas asuvasse 25-ruutmeetrisesse korterisse. Asukoht on hea, kuna läheduses on tema töökoht ja lähedased.

Toni korteris on ainult kõige hädavajalikumad riided ja asjad. Algul polnud tal korteris midagi peale madratsi, linade ja riietekoti. Seal olid tühjad seinad, põrand ja ruum.

Minu mõte hakkas tühja ruumi täitma, kui see polnud kraami täis ja aknast avanes ainult ilus vaade. See, mida ma oma aknast näen, on mulle alati väga oluline olnud, märgib ta.

Toni töötab hästi tasustatud töökohal juhtimiskonsultandina. Tema korteri üür on 700 eurot. Rahaliselt poleks tal vaja nii väikeses korteris elada. See on ideoloogiline valik.

Toni märkas terapeudi abiga, et muutus tuleb temast endast. Ta vajas julgust, et valida teine ​​tee.

Tunnen seda seesmiselt, et kui olen piire vähendanud, on see aidanud mul endisest erineval viisil seesmiselt avaneda, sõnab ta.

Viimastel aastatel on üürielamute puhul sagenenud, et üürnikud soovivad elada heas asukohas, hea transpordiühendusega kesklinna läheduses. Siis ollakse valmis tegema järeleandmisi ka eluaseme suuruse osas.

Nii ütleb Soome üürileandjate liidu tegevjuht Sanna Hughes.

Raha on aga meie kõigi jaoks piiratud ressurss. Omamoodi piirab see eluasemevalikuid ja siis eelistavad paljud elada väiksemas korteris lähemal või paremas kohas kui kaugemal ja avaramas, märgib ta.

Siiski ei ela soomlased Hughesi sõnul senisest kitsamates oludes.

Üksi elavate inimeste arv on kasvanud ja nad ei ela kitsastes tingimustes. Soomlased elavad senisest avaramalt, sõnab ta.

Toni elas enne paarismajas koos eksnaise ja kahe lapsega ligi seitse aastat. Enne seda elas ta Espoos ridaelamutes.

Toni ütleb, et aastatega kasvas ruutmeetrite arv iga kord, kui ta uude korterisse kolis.

Tema arvates kajastab meedia sageli tüüpiliselt suuri ja sisustatud kortereid. Me elame meediakeskkonnas, mis loob ja söödab meile kergesti „ihaldatud” asju, kuid minu arvates on oluline mõelda sellele, mis on teie jaoks tähendusrikas, mitte lihtsalt vooluga kaasa minna, märgib ta.

Toni jaoks on asi ka ökoloogias. Ta tundis häbi oma elustiili ja paarismajas elamise pärast.

Toni arvutas oma süsiniku jalajälje Sitra elustiili testi abil. Eetiline vastutus hakkas rõhuma.

Jah, ma pidin oma elu muutma, et see oleks ka terviku seisukohalt jätkusuutlikul tasemel, sõnab ta.

Toni on saanud oma elumuutuse kohta positiivset tagasisidet. Asju on praegu väga vähe. Mul on kaks taldrikut, kahvel ja nuga. Minu kahekümnendates eluaastates tütred on öelnud: „Hei isa, jah, sul võiks neid neli olla”, aga nad on olnud mõistvad, sõnab ta.

Toni tahab oma elukohavahetusest rääkida, et väikeses korteris elamist halvaks ei pandaks.

Pigem peaks see olema sotsiaalselt soovitav. See aitaks kaasa inimese ökoloogilisele ja vaimsele jätkusuutlikkusele. Väike elamine rikastab mu elu rohkem kui vaesestab seda, lausub ta.