Yle valimissaate arutelu homoseksuaalsuse olulisusest presidendivalimistel on Soomes sotsiaalmeedia kihama pannud.

Ajakirjanik Matti Rönkä esitas pühapäevase õhtu lõpus kahele ekspertkülalisele küsimuse: „Kuidas mõjutab teist vooru näiteks presidendikandidaat Pekka Haavisto (valijaühendus, roheline) seksuaalne sättumus?”

Kui Rönkä küsimuse esitas, ei arvanud ta, et sellele järgneb plahvatuslik melu, vahendab Iltalehti.

Võib-olla oleksin ma küsimuse veidi teistmoodi sõnastanud. See on aga teema, mis on olemas ja millest mööda ei saa, kommenteerib Rönkä.

Vaatamata vaidlustele peab Rönkä oluliseks, et sarnastel teemadel räägitaks ka edaspidi.

Kui rääkida presidendist ja kandidaatidest, siis mõtlevad valijad asjadele, mis moraalses mõttes võivad olla täiesti valed kaalutlused, kuid need on siiski olulised. Ma arvan, et see on vaieldamatu ja need teemad tuleks esile tõsta, sõnab ta.

Rönkä tuletab meelde, et nagu kõik üheksa kandidaati valimiste esimeses voorus, nii ka nüüd sihivad Pekka Haavisto ja Alexander Stubb tööd, kus privaatsuse kaitse on olematu. Samuti hakatakse presidendilt regulaarselt küsima teavet näiteks tema tervise kohta.

Tervisealased küsimused on nii privaatsed kui võimalik. Eeldan, et ka edaspidi küsitakse valitud presidendi olukorra ja tervise kohta, märgib ta.

Teiste seas oli Marja Hintikka sotsiaalmeedia postitus Rönkä arvates moraalsest vaatenurgast arusaadav, kuid tema arvates ei kehti see selle kohta, millistel teemadel tuleks presidendivalimistel arutleda.

Tundub lausa arusaamatu, et kõrgelt haritud, kogenud ajakirjanikud võtavad valimistega seotud aruteludes teemaks presidendikandidaatide seksuaalse sättumuse, kirjutas Hintikka oma Instagrami postituses ja jätkas:

Näen juba ette, kuidas lapsed 10 aasta pärast nendele aruteludele vaatavad, mõeldes, mis džungel Soome veel 2024. aastal on.

Pikalt ajakirjanikuna töötanud Rönkä on saanud ohtralt tagasisidet poolt ja vastu. Ta ütleb, et on märganud, et inimesed on üsna tundlikud, mis on tema meelest ka mõistetav. Rönkä sõnul on mõlemad äärmused ja mõlema kandidaadi toetajad väga aktiivsed.

Mis mind siin natuke häirib on see, et saan sõnumi, et olen homofoob, mingi onu ja nii edasi. Kuigi sellel pole minu väärtustega mingit pistmist, räägib ta.

Pärast seda, kui Ilta-Sanomat ja Seiska sotsiaalmeedias tekkinud kära teemal Matti Rönkät intervjueerisid, hakkas ka Rönkä e-postile nö sümpaatset tagasisidet saama.

Hakkasin saama palju e-kirju konservatiivsetelt inimestelt. Ütleme, et inimestelt, kes tänasid mind asjade eest, mille eest ma ei taha, et mind tänataks, märgib ta.

Matti Rönkä soovib rõhutada, et asi ei ole kummagi kandidaadi seksuaalses sättumuses: kandidaadid pürgivad tööle, kus vaadatakse üle kõik kandidaadi kohta, olgu siis tegemist noorusliku jonni või isiklike asjadega.

Tavapärase privaatsuse valdkonda kuuluvad asjad presidenti ei puuduta, resümeerib Rönkä.

Ta ise on 64-aastane ja toob näiteks ka Haavisto vanuse.

Pekka Haavisto on minust isegi vanem mees. Ta on praegu 65-aastane ja oleks presidendiaja lõppedes 71-aastane. Kas ta saab kaks ametiaega olla president?

Presidendi valimist nimetab Rönkä värbamisprotsessiks, mis on sedavõrd märkimisväärne läbivalgustamine, et midagi ei saa pidada uurimiseks liiga sobimatuks teemaks.

Ja te saate aru, et ma ei ründa praegu mitte kuidagi Pekka Haavistot. Aga see vanuseküsimus on ka näide sellest, et selliseid küsimusi küsitakse, sõnab ta.

Rönkä sõnul on kõigest valjusti mõtlemine õigustatud.

Täpselt samamoodi nagu mõlema kandidaadi kõrgemast keskklassist pärit põlvnemine. Jah, nende asjade peale tuleb mõelda, kuidas rahvas neid enda omana tajub, kuigi kumbki pole saanud oma põlvnemist mõjutada, lisab ta.