Eelmisel, 2023. aastal rändas Soome esialgsetel andmetel sisse 71 918 inimest, mis on statistika ajaloo suurim arv. Eelmine rekord oli eelnevast aastast. Sisserändajaid oli 21 920 võrra rohkem kui 2022. aastal. 2023. aasta netosisseränne oli samuti mõõtmisajaloo suurim, 58 496 inimest. Sisserände arv täpsustub lõplikus statistikas ülespoole.

Väljarändajaid oli 2213 võrra vähem kui eelneval aastal. Sisserändajatest 7018 ja väljarändajatest 8470 olid Soome kodanikud.

„Suurim sisserände kasvu selgitav tegur on Soome ajutise kaitse alla tulnud ukrainlased. Neil avanes võimalus taotleda elukohta Soomes pärast aastast riigis viibimist,” ütleb peaaktuaar Markus Rapo.

Ukraina kodanikest sisserändajaid oli esialgsetel andmetel 19 834. Nende osakaal kogu immigratsioonist oli koguni 26 protsenti. Eelneva aastaga võrreldes kasvas see arv enam kui 18 000 võrra.

„Statistikas esinevad ainult ametliku elukoha saanud ukrainlased. Elukoha taotlemine on aga vabatahtlik ja kõik ei taotle seda. Olukord on kahetsusväärne ja tekitab väljakutseid näiteks otsustamisel,” ütleb Rapo.

Ajutise kaitse alusel Soome tulnud ukrainlastel ei ole kohustust ega ilmtingimata vajadust taotleda elukohta. Seetõttu jäävad nad ametlikust statistikast väljapoole, kuigi elavad üle kogu Soome. Elukoha taotlemata jätmisel võib olla palju põhjuseid, näiteks kavatsus naasta kodumaale või Ukrainas kaugkoolis käimine.

„Lisaks ukrainlastele suurenes ka mitme Aasia riigi kodanike sisseränne. 2023. aastal oli filipiinlaste, srilankalaste, indialaste, bangladeshilaste ja hiinlaste immigratsioon kokku üle 14 000,” ütleb peaaktuaar Joonas Toivola.

Sri Lanka kodanike sisseränne suurenes 2022. aastaga võrreldes enam kui 2000 ja Bangladeshi kodanike sisseränne 1300 võrra.

Enim vähenes Venemaa kodanike sisseränne. Soome asus elama 4311 venelast, mida on enam kui 1600 võrra vähem kui eelneval aastal. Rahvuse järgi vaadatuna olid aga venelased immigrantide arvult kolmas: neist rohkem oli sisserändajaid vaid ukrainlasi ja soomlasi.