Soome kriminaal- ja menetlusõiguse professor Matti Tolvanen imestab, millise mõttekäiguga mõistis Kesk-Soome kohtus narkokuriteos süüdi kaks kanepi asemel brokkolit müünud meest.
Aastal 2021 petsid kaks meest Jyväskyläs kolmandat meest, müües talle kanepi asemel kümneid gramme brokkolit. Kõik kolm said narkokuritegude eest rahatrahvi, vahendab MTV.
Brokkolit kanepi pähe ostnud mehe jaoks on Tolvaneni sõnul otsus selge. Uimasti ostmise katse on kuritegu ja see oli juhus, et ostja sai petta. Kuna narkootikumide ostmise katse ei olnud õiguskeeles nö kehtetu katse, on ostjale langetatud kohtuotsus Tolnaveni arusaama järgi õigustatud.
See lävi on ostupoolel madal, ütleb Tolvanen.
Müüja puhul on aga lugu teine. Sa ei saa olla süüdi narkootikumide müümises, kui müüd olematut asja. Ka müügikatse ei ole kuritegu, kuigi tegeliku müügipakkumise tegemist loetakse müügiks.
Tolvaneni üllatab kohtuotsuse põhjendus, mis viitab sellele, et müüja kavatses kanepit müüa. Süüdistuses süüdistatakse mehi narkootikumide müümises.
Süüdistust vaadates on see problemaatiline. Nad pole mingil juhul narkootikume müünud. See pole tõsi, imestab Tolvanen.
Narkootikume seal ei müüdud, seal müüdi brokkolit. Brokkoli müümine ei ole narkokuriteona karistatav.
Brokkoli kanepina müümine võiks Tolvases pigem täita mingisuguse pettuse koosseisu. Olematu, isegi ebaseadusliku eseme müümine võib olla karistatav kui pettuse kuritegu.
Natuke üllatav, miks seda asja pole üldse pettusena käsitletud, märgib Tolvanen.
Tolvanen kahtlustab aga, et 450-eurone petmine võib olla kerge pettus. Seda poleks saanud kohtu alla anda, kui kuriteo ohver poleks nõudnud karistust.
Kohtuotsuses on märgitud muu hulgas asjaolu, et üks müüjatest on tõendite valguses varem tegelenud kanepiäriga.
Sel korral ei olnud ilmselgelt narkootilist ainet müügil, sest aseainena kasutati brokkolit, seisab kohtuotsuses.
Kohtuotsuses on aga kirjas ka see, et ilmselgelt taheti algusest peale ostjat petta.
Nendel asjaoludel ei ole aga välistatud, et [ostjale] võidi pakkuda ka narkootilist ainet, kuna see on olnud välja toodud. Seetõttu on küsimus olnud juhuslikes põhjustes. Kuriteo toimepanemise tegelikku võimalust ei ole olnud, kuid [ostja] seisukohalt ja tolle hetke olukorrast lähtuvalt võis kuriteo toime panna, seisab kohtuotsuses.
Sellega seoses on mul ausalt öeldes raske seda otsust mõista, nendib Tolvanen.
Ma saan ostjapoolsest küljest aru, kuid sellest ei saa järeldada, et müüja on samamoodi süüdi narkokuriteos, lisab ta.
Tema sõnul on nn juhusliku põhjuse kasutamine argumentatsioonis problemaatiline. Kuna narkootikumide müümise katse ei ole karistatav, siis õigustamine ei toimi nii nagu narko ostmise puhul.
Ma ei saa tegelikult aru, kuidas seda niimoodi on mõeldud, märgib ta.
Kuigi Tolvaneni arvates on kohtuotsuse tegemise põhjendused huvitavad ja isegi puudulikud, oli kõnealuse juhtumi puhul siiski õigeks kuriteo nimetuseks narkokuritegu.
Tolvanen leiab, et karistus narkokuriteo eest võib olla kohane ka muul alusel. Kuriteo toimepanemise ajal oli meeste valduses 1,3 grammi kanepit, millega ostjat veendi, et neil on kaubandusliku kvaliteediga kanepit. Isiku saab narkootilise aine tarvitamise kuriteos süüdi mõista, kui narkootikumid on kaasatud isiklikuks tarbeks, kuid antud juhul oli narkootilise aine tarvitamise eesmärk erinev. Süüdistuses märgiti ka, et seda kanepit kasutati muul eesmärgil kui isiklikuks kasutamiseks.
Narkokuriteo koosseis täidetakse, kui narkootikumid on kaasatud petmise eesmärgil. Tolvaneni hinnangul on [kanep] olnud kaasatud muuks kui isiklikuks kasutamiseks.
Tolvanen on seisukohal, et kohtu otsus „on kritiseeritav”. Tema hinnangul oleks võinud olla alust kohtuotsus kõrgemasse kohtusse edasi kaevata. Kohtuotsus on aga juba pikka aega olnud jõustunud, mistõttu ei saa otsust enam ringkonnakohtusse edasi kaevata.
Sellega ei saa enam midagi teha, nendib Tolvanen.
