Soome koonderakonna presidendikandidaat Alexander Stubb tunnistas Yle presidendistuudios, et on andnud poliitikuna Venemaa kohta väärhinnanguid. Ajakirjanik Jyrki Hara küsis Stubbilt, miks ta toetas peaministrina Vene tuumajaama ehitamist Soome.
Vajasime rohkem energiat. Nagu ma varem olen öelnud, pean ma seda otsust veaks. Seda poleks tohtinud teha ja nüüd seda ka ei tehta, ütles Stubb.
Hara tõi välja, et Stubb andis juba 2008. aastal Gruusia sõja ajal oma 080808 kõnes Venemaa arengule kaugeleulatuva hinnangu. Reporter küsis Stubbilt, miks ta Fennovoima osas oma Venemaa-teemalist õppetundi ellu ei viinud.
Tõenäoliselt põhineb see väärtuspõhisel idealismil ja realismil. Idealismil selles mõttes, et vastastikune sõltuvus ja koostöö toimivad justkui rahu hoidjana, ütles Stubb.
Pärast seda jätkas Stubb sellega, et peab oma suurimaks veaks seda, et ta ei saanud Soomet NATO-sse viia, kuigi Hara juhtis tähelepanu, et NATO teema pole Fennovoimaga otseselt seotud.
Poliitikas on sageli inimesi, kes ei taha oma vigu tunnistada ega taha vastutust võtta. Minu arvates oli Fennovoima viga ja ma isiklikult võtan selle eest selles olukorras täieliku vastutuse, märkis Stubb.
Stubb vastas ka küsimusele, kas ta oleks pidanud nägema Nord Streami gaasitoru kui julgeolekupoliitilist riski.
Olime olukorras, kus kogu valitsus nägi Nord Streami küsimust pigem keskkonnaprobleemina, mis minu arvates oli viga. Lõpuks oli see seotud Venemaa ja Saksamaa kahepoolse lepinguga. Minu meelest on selles küsimuses näiteks Jussi Halla-ahol õigus olnud, tunnustas Stubb oma konkurenti.
Koonderakonna presidendikandidaat mainis saates, et tunneb Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi ning tal on „töösuhted teatud Venemaa erakondadega”. Ta hindab, et Soome võiks 2025. aastal OSCE eesistujana tegutseda rahuvahendajana, kui selleks ajaks Ukrainas jõutakse relvarahuni ja Soome saab ülesande täitmiseks rahvusvahelise mandaadi.
Elame uut tüüpi maailmas, kus Venemaa on koos Valgevenega Euroopast isoleeritud. Teisel pool seda uut raudset eesriiet on Euroopa ja praegu peame kõik mõtlema, kuidas end kaitsta stsenaariumi eest, et Venemaa on jätkuvalt imperialistlik ja agressiivne riik, sõnas ta.
Stubb kasutas korduvalt mõisteid NATO-Soome ja NATO-president, mida kasutas ka ametisolev president Sauli Niinistö. Tema hinnangul ei saa Lääs kuidagi mõjutada Venemaa sisemist arengut.
Peaksime lõpetama illusiooni, et Venemaast saab liberaalne demokraatia. Venemaa kohta on kindlad vaid kaks asja: kümne aasta pärast on see endiselt mitteliberaalne demokraatia, mida juhib kas Putin või keegi Putini taoline.
„Kümne aasta pärast on see (Venemaa) suure tõenäosusega varustatud samal tasemel, kui see oli enne Ukraina sõja algust,” ütles Stubb.
Stubb ei võtnud tagasi oma varasemat seisukohta, et Venemaa on Ukraina sõja juba kaotanud. Tema sõnul näitab see muuhulgas seda, kui ühtne on Euroopa täna ning seda, et peagi on NATO liige lisaks Soomele ka Rootsi. Stubbi sõnul tuleb Ukrainale avada ka NATO ja EL-i uksed, mis loodetavasti mõjub Venemaale heidutusena.
Peame Venemaa süsteemi sisetama narratiivi, et Putin ja Venemaa kaotavad selle sõja, märkis Stubb.
