Kuidas kõlaks elada Hispaania soojuses, aga nii, et saaks edasi Soome teenuseid, näiteks laste koolid?

Väga hea, ütlevad paljud soomlased. Näiteks soomlaste seas populaarses Fuengirola linnas elab hinnanguliselt püsivalt 10 000 soomlast ja see arv kasvab pidevalt, vahendab Yle.

Üks tõmbenumber on Fuengirola Päikeseranniku soome kool (Fuengirolan Aurinkorannikon suomalainen koulu). Tegemist on 300 õpilasega eraalg- ja keskkooliga, mis saab suurema osa rahast Soome riigilt. Soome haridus- ja kultuuriministeerium andis koolile tänavu sihtfinantseerimist üle kolme miljoni euro.

Kooliga on aga seotud probleem.

Kooli koolitusloa ja riigilt saadava rahastuse tingimuseks on, et õppetööd antakse ajutiselt Hispaanias elavatele Soome kodanikele.

Tegelikkuses see Yle uurimuse järgi nii ei ole. Osa kooli õpilastest õpib koolis väga pikki perioode, osa isegi terve põhikooli aja.

Ministeerium on alustanud asjas uurimist. Kooli direktor eitab, et kool rikub koolitusloa tingimusi.

Päikeseranniku kool ja teised välismaal asuvad Soome koolid loodi algselt ajutisele tööle läinud Soome vanematele. Need, kes on alaliselt välismaale kolinud, peaksid panema oma lapsed kohalikesse koolidesse.

Sel põhjusel võetakse Päikeseranniku kooli vastu ainult õpilasi, kelle elukoht on Soomes.

Hispaanias elavad vanemad täidavad tingimuse sellega, et hoiavad oma laste aadressi Soomes, näiteks mõne lähisugulase juures.

Üks aadressiga mängimise tagajärg on see, et kõik soovijad kooli ei mahu.

Laura plaanis oli käesolev semester veeta Hispaanias, mistõttu ta taotles oma lastele Päikeseranniku kooli õppekohta kohe pärast töövõimaluse avanemist. Püüdlus oli asjatu. Kool eelistab sisseastumisprotsessis oma endisi õpilasi, isegi kui nad on aastaid Hispaanias elanud.

Minu arvates võivad koolis olla ka need, kes elavad alaliselt Hispaanias. Aga see on vale, et nad võtavad kohad ära neilt, kes siia ajutiselt kolivad, ütleb Laura.

Yle on intervjueerinud kokku üheksat Aurinkorannikko kooli töötajat või koolis käivat või kooli pürgivate õpilaste vanemat.

Soome kogukond Fuengirolas on tihedalt seotud ja kool on delikaatne teema. Sel põhjusel ei soovinud keegi asja oma nimega kommenteerida, mistõttu on vanemate nimed selle loo jaoks muudetud.

Pasi lühikesena mõeldud kolimine Fuengirolasse on veninud aastate pikkuseks, kuid laps käib endiselt Aurinkorannikko koolis. Kohalik hispaania kool pole talle pähegi tulnud.

See hispaania kool pole parim, ütleb Pasi.

Pasi maksab makse Hispaanias ja on registreeritud Fuengirolas, kuid oma laste aadressi hoiab Soomes. Pasi ei pea seda problemaatiliseks, pigem Soome eeliseks.

Kui laps saadetakse Hispaania kooli, on väiksem tõenäosus, et ta läheb kunagi Soome ülikooli või on tulevikus Soome maksumaksja. Soome kooli minnes jääd soome kultuuri juurde, sõnab ta.

Poolteist aastat tagasi Fuengirolasse kolinud Jasmin soovis hoopis reegleid järgida ja saatis lapsed Hispaania kooli.

Oleme sedasorti inimesed, kes tahavad kõike õigesti teha. Mul ei ole õigust siin elada ja last koolitada selle maksurahaga, mis läheb lapse vanaema pensionist, sõnab ta.

Maija tütar on Aurinkorannikko soome koolis käinud viis aastat. Tema hinnangul on õpetamistingimustega seotud reeglitega nipitamine problemaatiline, kuid arusaadav.

Arvan, et siin elavad lapsevanemad hindavad Soome koolisüsteemi nii palju, et on valmis reegleid tõlgendama teisiti, kui see õige on, märgib ta.

Maija arvates oleks parim lahendus ajutise elukohaga seotud tingimuse kaotamine. Ainus kriteerium peaks olema, et õpilasel oleks Soome pass ja ta oskaks soome keelt emakeelena, lisab ta.

Haridus- ja kultuuriministeerium ütleb, et on saanud arvukalt teateid ja kaebusi lapsevanematelt, kes on püüdnud oma lapsi Aurinkorannikko kooli panna.

Ministeerium on asunud välja selgitama, kui paljude õpilaste Hispaanias elamist ei saa pidada ajutiseks.

Jääme selle juurde, et väliskoolid on mõeldud ajutiselt välismaal elavatele inimestele. Püüame selles osas selgust saada, aga ma ei oska veel öelda, kuidas seda teha, ütleb ministeeriumi nõunik Anne-Marie Brisson.

Päikeseranniku Soome kooli direktor Saara Ikonen Yle-le intervjuud ei andnud, vaid vastas küsimustele e-posti teel.

Direktori sõnul võib Hispaanias ajutise elamise tingimus olla vastuolus kohalike seadustega. Ta ütleb, et Andaluusias kehtiva määruse järgi on koolidel kohustus hoida oma õpilasi koolis koolikohustuse lõpuni.

Ministeeriumi nõuniku Brissoni hinnangul peaks kool järgima Soome seadusi.

See on Soome kool, mida rahastatakse Soome riigi rahadest. Kui kool soovib tegutseda Soome haridussüsteemi osana, peaks ta tegutsema Soome seaduste järgi, sõnab ta.

Samas täidab kool direktor Ikoneni sõnul seadusi ja koolitusloa tingimusi. Tema sõnul on tingimused täidetud seni, kuni õpilase elukoht on registreeritud Soomes. Samuti põhjendab ta asja seaduse tõlgendamisega.

Elukohaseaduse järgi ei ole Soomest üle aasta eemal asunud isikul Soomes elukohta. Reeglist võib kõrvale kalduda vaid eriolukordades, näiteks siis, kui „isikul on oma elutingimustest lähtuvalt tugevam side Soomega kui tema elukoha välisriigiga”.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid kool kahtluse alla seada ei saa, leiab direktor.

Kui vanem teatab, et lapsel on Soomega tugevam side kui Hispaaniaga, ei saa kool muutuda „kohtunikuks”, kes hindab info õigsust, märgib ta.

Aurinkorannikko kool on koolitusloa tingimuste rikkumise tõttu juba korra tõsiselt hädas olnud.

Ministeerium otsustas 2014. aastal küsida koolilt tagasi üle poole miljoni euro riigipoolset abi. Põhjuseks oli see, et koolis oli õpilasi, kes ei elanud ajutiselt Hispaanias ega omanud isegi koduomavalitsust Soomes.

Kool kaebas otsuse edasi ja juhtumiga tegeles kõrgem halduskohus (KHO). Samas määras kohus kindlaks, et ajutine välismaal elamine võib kesta maksimaalselt kolm aastat.

Sel põhjusel uurib ka haridusministeerium praegu, kui paljud kooli õpilastest on koolis käinud üle kolme aasta.

Ministeerium ei hakka aga hindama, kas uurimine võib viia taas riigi raha tagasinõudmiseni.