Soome peaminister Petteri Orpo ütles, et Venemaal on sadu, kui mitte tuhandeid inimesi, kes on valmis Soome tulema.
Orpo kommenteeris täna laupäeval, 13. jaanuaril toimunud koonderakonna volikogu koosolekul meediale päevapoliitilisi teemasid.
Väljaanne Ilta-Sanomat uuris Orpolt, kuidas Venemaa on oma tegevust muutnud.
Otsustasime pikendada idapiiri täielikku sulgemist kuu aja võrra. Nagu neljapäevase otsuse põhjenduses öeldud, ei näe me Venemaa käitumises muutust. Hinnanguliselt on Venemaal veel vähemalt sadu kui mitte tuhandeid inimesi, kes on valmis piiri ületama ja Soome tulema. Seetõttu oli vaja sulgemist jätkata. See on toiminud, kuid peame olema valmis probleemi laienemiseks, ütles Orpo.
Peaminister Orpo ütles intervjuus Ilta-Sanomatele, et idapiiri ületanud ja mujale Euroopa Liitu läinud varjupaigataotlejaid on Soome tagasi saadetud.
Peaminister ütles, et tal pole pole täpseid arve, kui palju on tagasi saadetud. See on olnud aga tavaline juba varasematel aastatel, et paljud Soomest varjupaigataotlejad püüdsid oma teekonda Euroopasse jätkata. Kui tulla Soome idapiirilt, siis suur osa neist varjupaigataotlejatest ei taha minna Soome, vaid Euroopa Liitu. Aga kui nad on asüülitaotlejatena Soomes registreeritud, kohustab see neid tagasi võtma. Nende lõplikke asüüliotsuseid hinnatakse Soomes. See on kooskõlas mängureeglitega.
Tagasi pole aga peaministri sõnul saadetud väga palju inimesi.
Läbi metsa tulnud piiriületajate tõrjumise kohta ütles Orpo, et ta ei hakka üksikmeetoditesse laskuma, aga saab öelda, et käiakse läbi kõik töövahendid ja meetodid, mida seadusandlus võimaldab. Oleme valmis ka õigusakte üle vaatama, kui olukord seda nõuab. Töötame selle nimel, et saaksime igas olukorras võtta vastutuse oma idapiiri turvalisuse eest, sõnas ta.
Piirikontrolli tõhustamise võimaluste kohta ütles Orpo, et kõik saavad aru, et üle 1300 kilomeetri pikkust piiri on väga raske jälgida. Meil on maailma parimad piirivalvurid ja muud turvatöötajad. Füüsiline kontroll on olemas, kriitilistesse kohtadesse on aiad juba ehitatud ja kevade tulekuga jõuame rohkemgi. Eesmärk on kaitsta piiri väga ulatuslikult, on ka tehniline kontroll. See on valdkond, kus saame abi ka Frontexilt. Oleme ka NATO riik ja meil on oluliselt rohkem luuret piiri lähedal toimuva kohta, sõnas peaminister.