Vantaa linnale kuuluva ettevõtte VAV ehitatud ja hallatavate soodsate korterite hulgas on elamukompleks, kus valitseb praegu eriline kaos.
Korsos asuv 11 elumajast koosnev kompleks on ehitatud 1987. aastal. Objektil on tehtud põhjalik fassaadi renoveerimine. Nüüd on käsil veetorude ja vannitubade uuendamine, vahendab Iltalehti.
Kohalik elanik räägib, et korraldus tekitab korteriühistus mõningast segadust. Renoveerimise ajal ei saa kasutada korterites olevaid tualette. Selle asemel on elanikele pakutud ajutise tualeti kasutamise võimalust.
Käimla on seega ämber, mille sees on kott. Poti ülemises osas on tavalise WC-potiga sarnane iste ja kaas. Lisaks doseeritakse kotti allapanu, mis seob vedeliku.
Elanikele on antud korraldus visata kasutatud kotid elamufirma Moloki tüüpi prügikonteinerisse.
Elaniku sõnul pole aga kõik väljaheited ja uriin prügikastini jõudnud. Kottide sisu on valgunud maapinnale ja prügikasti ääre peale, räägib elanik.
Olgugi, et väljaheited on külma käes külmunud, pole see elaniku jutu järgi lõhna täielikult eemaldanud. Elanik ei taha isegi ette kujutada, kuidas see kõik sulama hakkab.
Kinnisvarakompleksis on 11 maja, millest igaühes on 12 korterit. Nii et sõnnikut koguneb nagu väikeses külas. Soojemad ilmad algavad märtsis ja hais ajab juba praegu iiveldama, räägib elanik.
Mõnest korterist on prügikastini teekond suhteliselt pikk. Kakakotid võivad teel laguneda.
VAV üürimajade firma tegevjuht Lasse Käck ütles Iltalehtile, et remondi kestus on iga korteri kohta umbes 5-6 nädalat. Esimestel korteritel on aga kestus veidi pikem. Käck ütleb, et kõigele vaatamata on kõik sujunud suhteliselt hästi.
Meie hinnangul on projekt läinud hästi ja me ei ole saanud klientidelt negatiivset tagasisidet. Olen ka remonti puudutava infoga end kurssi viinud ja arvan, et sellega on väga hästi toime tuldud, ütles Käck.
Kõik kinnistukompleksi korterid on üürikorterid. Seoses erandkorraga on elanikel tasuta juurdepääs kinnistu sauna- ja tualettruumidele.
Pesemisvõimalused on korraldatud hoone saunade vannitubades ning keldrikoridorides olevad tualetid on renoveerimise ajal elanike kasutuses. Lisaks on elanikud soovi korral saanud töövõtjalt remondi ajaks allapanu tualettruumi.
Korteritesse rajatakse vajalikud kaitseseinad, et vältida tolmu võimalikku levikut, räägib Käck.
Ajutist majutamist pole korraldatud ning sarnaseid projekte kavatsetakse tegevjuhi sõnul teha „elanikega sees”, sest 4-6 nädalat on suhteliselt lühike aeg. Teise võimalusena võib elanikud renoveerimise ajaks välja tõsta.
Teine võimalus oleks üürilepingute lõpetamine ja tühjade korterite renoveerimine. See oleks lepingu täitmise seisukohalt oluliselt lihtsam rakendusmudel, kuid elaniku seisukohalt tähendaks see seda, et ta peaks endale uue korteri leidma ja sinna sisse kolima, sõnab ta.
Elaniku sõnul on aga erandlik korraldus pehmelt öeldes kummaline, eriti lastega peredele. Küll aga mõistab ja tunnistab ta renoveerimise vajadust. Küsimusi tekitab ka see, kuidas on jäätmekäitlusettevõte nõustunud koos olmejäätmetega vastu võtma ka inimeste jäätmeid.
Siin elavad ka lastega pered, koos alla kooliealiste lastega. Huvitav, kuidas lapsed ämbri peal käivad, mõtiskleb elanik.
