Soome kaitseväe peastaabi endise ülema, 70-aastase erukindrali Markku Koli hinnangul ootavad Soomet ees rasked NATO otsused, millele tuleb peagi vastata.

Koli arutleb Soome positsiooni üle NATO-s täna kolmapäeval, 17. jaanuaril sotsiaalmeedias ilmunud sissekandes.

Koli sõnul on otsustav, kui tugevat NATO-le pühendumist Soome soovib ja kuidas see mõjutab Soome kaitse juhtimist võimaliku sõja ajal.

Koli suhtub kriitiliselt ka Soomes käimasolevasse arutelusse, kus Soome eesmärk on liituda USA-s asuva Norfolki peakorteri „vihmavarjuga” NATO juhtimisstruktuuris.

Selles arutelus on aga unustatud, et Norfolki staabi roll ei ole Soomes maasõda juhtida.

Markku Koli tegi suurejoonelise sõjaväelasekarjääri. Ta töötas aastatel 2009–2011 kaitseväe peastaabi ülemana. Oma karjääri jooksul täitis ta ka kaitseväe eriüksuse juhi ja operatsioonide juhi kohuseid.

Koli loobus teenistusest 2011. aastal ja siirdus Araabia Ühendemiraatide relvajõududesse juhtkonna nõunikuks aastateks 2011–2015.

Koli kirjutab, et Soomes ei räägita presidendi kui ülemjuhataja rollist, kuigi „võib-olla peaks just praegu sellest rääkima”.

„NATO uuendab oma kaitseplaneerimist, süvendades lisaks ennetavale kaitsele eelkõige kaitset ennast. See hõlmab juhtimissüsteemi ülevaatamist ja „kõva” operatiivplaneerimist, mille kohta on avalikkusel vähe teavet,” toob ta välja.

Koli märgib, et NATO praegune juhtimisstruktuur on pärit külma sõja lõpust ja alliansi fookuse nihkumisest kriisiohjamisele väljaspool oma territooriumi.

„Enne Nõukogude Liidu lagunemist oli NATO juhtimisstruktuur loodud nii, et jäiga vasturünnakuga peatataks Nõukogude väed võimalikult kiiresti. Rinderiikide kaitse oli NATO kaitse,” märgib ta.

Koli toob välja, et NATO annab liikmetele võimaluse valida, kas kaitsta end üksi või koos.

Nüüd on küsimus, kumma neist Soome valib, kui NATO naaseb külma sõja aegse kaitseplaneerimise režiimi juurde.

„Näib aga selge olevat, et Soome on NATO käimasolevas kaitseplaneerimises eesliini riik. Selge on ka see, et Soomet kuulatakse,” lisab ta.

Koli märgib, et NATO praeguses juhtimisstruktuuris alluvad kõik kolm niinimetatud ühisoperatsiooni juhtimistasandit (Norfolk, Brunssum ja Napoli) Belgias Monsis asuvale juhtimisstaabile SHAPE (Supreme Headquarters Allied Powers Europe).

Norfolki kasu Soomele on põhjendatud seotusega USA-ga. See side on aga Koli hinnangul nõrgem kui arvatakse.

Norfolki peakorteri tegevust juhitakse tegelikult Euroopast. Selle struktuur vastab ka selle missioonile, milleks on Atlandi ookeani ühenduste ja Põhja-Jäämere piirkonna kindlustamine.

„Nende ülesannete tõttu on Norra hädavajalik, Soome ja Rootsi mitte nii väga. Norfolkis asuval JFC-l [Joint Force Command] ei ole tegelikult maaväe juhtimise võimet. NATO-s on see võime koondunud Euroopasse,” kirjutab Koli.

„Brunssumi JFC alluvuses on Poolas maavägede juhtešelon. Napoli JFC-l on ka võimalus maapealseid operatsioone läbi viia, ehkki piiratumalt,” märgib ta.

Koli küsib, kuidas toimib Soome siis, kui NATO uuendab Soome ja Rootsi liikmelisuse tulemusena oma kaitseplaneerimist.

„Kas me teavitame NATOt, et meie riigikaitse on iseseisvalt piisavalt tugev?” küsib ta.

Koli sõnul tähendaks see, et NATO planeerib oma kaitset eeldusest, et NATO aitab vaid siis, kui Soome üksi hakkama ei saa. Valik ei mõjutaks Soome valitsuse positsiooni sõjaolukorras ja Soome väed ei oleks peamiselt NATO väed.

NATO kaitseplaneerimine võib aga lõppeda ka hoopis teistsuguse lahendusega. NATO võib arvestada, et tema kaitse peab olema Soomes tugevam juba esimesel rünnakul.

„Koola, Peterburi ja põhjapoolsed lennuliinid on aga seal, kus nad on,” kirjutab Koli. Kõik need on Venemaa jaoks väga strateegilised eesmärgid ja küsimused.

Võib ka olla, et Rootsi ei usalda Soome kaitsevõimet ja loodab, et Põhja-Rootsi saaks Põhja-Soomes paiknevatelt NATO vägedelt lisakaitset.

„Kui vaadata praegust NATO lahingudivisjonide arvu, siis Soome mahuks neid päris mitu. Professionaalsete sõjaväelastena on neil kohe kõrge valmisolek,” kirjutab Koli.

Soome on ainuüksi oma jõududega haavatav üllatusrünnakule, mis on tingitud sellest, et maaväed on rahuajal peamiselt väljaõppeorganisatsioon, kuigi viimastel aastatel on selle valmisolekut püütud arendada.

Koli sõnul peab NATO-Soome nüüd otsustama, kui tugevat pühendumust NATO-lt tahetakse. „See on tugevalt järgmise vabariigi presidendi päevakorras.”

„Tugevam pühendumine tähendab rohkem rahvusvahelisi vägesid ja suuremat arvu meie omasid NATO juhtkonnas,” märgib ta.

Koli küsib, milliseid vägesid juhib NATO ja milliseid juhitakse presidendi otsustega? „Keegi ei pea neid küsimusi lihtsaks, kuid vastused neile tuleb leida lähiajal.”

1/25

Ketju siitä, mitä NATO-Suomi jatkossa on tai ei ole.

Kovin pikaisesti ja varsin suurella yhteisymmärryksellä on päädytty siihen, että NATOn vaikutus Suomen turvallisuuteen liittyy lähinnä ennalta ehkäisyyn.

Suomen sotilaallinen puolustus säilyisi näin lähes ennallaan.

— Markku Koli (@markkukoli) January 17, 2024