Saksa väljaanne Bild avaldas nädalavahetusel Saksamaa kaitsevõimude koostatud stsenaariumi NATO ja Venemaa vahelise konflikti võimaliku olemuse ja ajastuse kohta.

Stsenaariumis kujutati Venemaa rünnakut, mis on suunatud konkreetselt Suwałki koridorile: Leedu ja Poola vahelisele kitsale piirialale, mis asub Valgevene ja Venemaa Kaliningradi vahel.

Sarnaseid stsenaariume koostavad regulaarselt kõikide riikide relvajõud, ütleb välispoliitika instituudi teadur Minna Ålander väljaandele Helsingin Sanomat.

„Me peaksime olema rohkem mures, kui relvajõud ei teeks läbi selliseid halva päeva stsenaariume,” ütleb Ålander.

Ålanderi sõnul on Bildi avaldatud dokumendid selgelt osa suuremast õppusest, mis kirjeldab ilmselt halvimat võimalikku tavasõja stsenaariumi. Sarnaseid Suwałki koridori ümber ehitatud fiktiivseid sündmuste seeriaid on NATOs harjutatud juba pikka aega.

„Võib-olla oli siin üks uus asi kuupäevad, mis on lähitulevikus,” märgib ta.

Viimastel päevadel on avalikkuse ette toodud mitmeid võimalikke Venemaa ja NATO konflikti ajakavasid. Bildi dokumentides oli konflikt planeeritud lähima aasta sisse. Eesti peaminister Kaja Kallas hindas esmaspäeval ajalehele Times antud intervjuus, et Euroopal on ettevalmistuseks aega 3-5 aastat.

Täpset aega on Ålanderi sõnul raske ennustada. Hinnanguid saab teha aga näiteks Soome idapiiri olukorra põhjal.

Bildi avaldatud artiklis ei võetud üldse arvesse stsenaariume seoses Soome liitumisega NATO-ga. Liikmelisusega kadus ebaselgus Soome rollist rünnakute ajal Balti riikidele ja NATO idapiiri pikkus kahekordistus.

„Balti riigid ei ole Läänemerel enam üksi kaardil kui Achilleuse kand,” kirjeldab Ålander.

„Seni, kuni meie idapiir on suhteliselt tühi ja Venemaa pole suutnud seal oma sõjalist kohalolekut suurendada, võib eeldada, et igasugune rünnak Baltikumi vastu – isegi hübriidrünnak – ei ole lähitulevikus kuigi tõenäoline,” sõnab ta.

Bildi esitatud stsenaariumid lähtuvad lähtepunktist, kus Venemaa alustab veebruaris uut mobilisatsiooni ja suveks edeneb Ukrainas.

Helsingin Sanomate faktikontrollija ja Ukraina ekspert John Helin peab mõlemat ebatõenäoliseks. Kuigi uus mobilisatsioon võib juhtuda, saab see tõenäoliselt teoks alles pärast Venemaa presidendivalimisi.

„Putin kardab oma populaarsuse pärast. Kuigi riik on autoritaarne, tahab Putin, et rahvas teda usaldaks ja ta ei taha laiaulatuslikke proteste,” lausub ta.

Kuigi viimasel nädalal on Venemaa käivitanud aktiivsema rünnaku Donetski ja Luhanski oblastis, on Helini sõnul enne suve märkimisväärne edasiminek vähetõenäoline. Eelkõige tundub ebatõenäoline see, et Venemaa suudab hõivata suuri alasid.

„Selles sõjas on läbimurded olnud rasked,” sõnab ta.

Kuigi Bildi avaldatud info kirjeldab halvimaid võimalikke stsenaariume, peaksid Euroopa riigid siiski oma valmisolekusse panustama.

„On täiesti avalik teadmine, et sellises suure intensiivsusega sõjapidamises, mida Ukrainas nähakse, ei jätkuks kunagi väga pikaks ajaks laskemoona,” ütleb Ålander.

Sõda NATO ja Venemaa vahel võib olla väga erinev Venemaa agressioonisõjast Ukrainas. Ålanderi sõnul on aga laskemoona tootmist hea tõsta juba kasvõi heidutusefekti tõttu, sest paljud Euroopa riigid vähendasid pärast külma sõja lõppu oma tootmist.

Näiteks Saksamaal ja Rootsis räägitakse sõjast ühiskondlikus debatis rohkem kui kunagi varem.

„Poliitikud üritavad teadlikult äratada kodanikke tõsiasjale, et ajalugu ei lõppenud külma sõjaga,” räägib ta.

Ukrainas on Saksamaale sageli ette heidetud relvatarnete aeglust ja muuhulgas seda, et riik pole nõus toimetama Ukrainasse kaugmaa rakette Taurus. Suhtumise muutmine ja allakäinud relvajõudude taastamine võtab aega, kuigi protsess on Saksamaal alanud, ütleb Ålander.

Esmaspäeval teatasid Ukraina relvajõud, et tulistasid alla Vene radarilennuki A-50 ja kahjustasid lahingujuhtimislennukit Il-22. Väidetavalt kukkus A-50 Berdjanski linna lähedal Aasovi merre.

„Väited tunduvad tõele vastavat, vähemalt selles osas, et A-50 kukkus alla ja Il-22 sai kannatada,” ütleb Helin.

Hetkel tekitab suuremat arutelu see, kuidas lennuk A-50 üldse alla kukkus. Kui Ukraina õhuvägi lennuki alla tulistas, oli tõenäoliselt tegemist varitsusega Patrioti õhutõrjerakettidega, hindab Helin.

A-50 kaotus on Venemaale igal juhul märkimisväärne, kuna radarid moodustavad õhulahingusüsteemi olulise osa. Neid kasutatakse muuhulgas hävitajate ja pommitajate juhtimiseks ning need hoiatavad varakult Ukraina õhujõudude liikumisest.