Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas kolmapäeval Leedus Vilniuses Soomet ja läänt Putini Venemaalt tuleneva ohu eest.
„Nad [venelased] on juba hakanud rääkima Soomest ja Usbekistani iseseisvusest. Ta [Putin] ei peatu enne, kui me kõik koos ta peatame,” ütles Zelenski.
Zelenski hinnangul on Ukraina langemise korral Putini vaateväljas järgmised Balti riigid ja Moldova. Ta ütles, et Lääne viivitus Ukrainale relvaabi andmisel ainult tugevdab ja julgustab Putinit.
Soome Välispoliitika instituudi programmijuht ja Venemaa ekspert Arkady Moshes hindas Zelenski kommentaare Iltalehtile.
Muutunud on see, et Soomest on saanud NATO liige. See ärritas Venemaad, kuid tugevdab oluliselt Soome julgeolekut. Seetõttu on Zelenski väljaütlemisi Soome kohta raske mõista, ütleb Moshes.
Zelenski ja Ukraina jutt alates sõja algusest on olnud see, et Ukraina võitleb ka Euroopa julgeoleku ja vabaduse eest.
Hoiatused Venemaa rünnakust mõne teise riigi vastu on Moshesi sõnul aga praegu palju ebausutavamad kui 2022. aastal.
„Venemaa on Ukrainas sõdinud peaaegu kaks aastat ega ole suutnud riiki vallutada,” osutab ta.
Zelenski tahtis ilmselt diskussiooni veidi üles keerutada, tuues välja Venemaa naabri Soome. Kuid analüütiliselt ei kõla see usutavalt, märgib Moshes.
Moshese sõnul pole Putini ja Venemaa ähvardused ja kõned Soome suunal pärast sõda palju muutunud.
Venemaa on alati öelnud, et kui Soome liitub NATOga, on sellel tagajärjed. Nii räägitakse siiani. Nüüd räägitakse Leningradi sõjaväeringkonna taaselustamisest ja uute vägede toomisest Soome piiri lähedale.
Jutt, et Lääne viivitus tugevdab ja julgustab Putinit, on osaliselt tõsi. Putin usub endiselt, et Euroopa hakkab väsima ega taha Ukraina toetamiseks enam raha kulutada, sõnab Moshes.
Soome, Balti riigid ja võib-olla ka Poola on erandid. Nad mõistavad, miks Ukraina toetamine on oluline, ja ka rahvas toetab seda. Ülejäänud Euroopas ja ka USA-s vaadatakse olukorda hoopis teise pilguga, nendib Moshes.
Vaevalt, et Lääne aeglustumine relvaabiga Putinit rohkem riskima paneb, küll aga tugevdab tunnet, et Euroopa väsib lõpuks Ukrainat toetamast, sõnab ta.
Ukrainas ja Euroopas on tekkinud mure USA toetuse jätkumise pärast. Arkady Moshese sõnul ei oleks isegi Donald Trumpi võimalik naasmine Valgesse Majja Ukrainale surmahoop.
Euroopa majandus on vähemalt 10 korda suurem kui Venemaa oma. Euroopa peab lihtsalt ennast kokku võtma, märgib ta.
Näiteks on paljud Euroopa ettevõtted aidanud Venemaal viimase kahe aasta jooksul sanktsioonidest mööda hiilida. See on Euroopa jaoks häbi ja seda tuleb muuta, lisab ta..
Moshes ei näe, et Trumpi naasmine presidenditoolile oleks Venemaale mingisugunegi võit.
Trump kinkis oma presidiks oleku ajal Ukrainale Javelini rakette ning teisalt ründas ka Wagneri vägesid Süürias, kus hukkus umbes 200 venelast.
Moshes rõhutab, et Trumpil on oma vaated, kus kesksel kohal on Ameerika. Ta kindlasti tahab, et Euroopa panustaks rohkem NATO-sse. Kuid see ei tähenda, et ta käitub nagu väike laps.
