Venemaa agressioonisõda jõudis sel nädalal Soomele lähemale, ütles Yle hommikusaates sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.

Ta viitab neljapäeva hommikul teatatud uudisele, mille kohaselt tulistas Venemaa Peterburi ümbritsevas Leningradi oblastis alla Ukraina drooni.

Meedia andmetel kukkus lennuk Soome lahte. Käihkö sõnul näitab juhtum, et sõja laienemise oht on alati olemas.

Teiste riikide piiridel tegutsedes suureneb ka ebameeldivate õnnetuste oht. Teisest küljest pole siin midagi uut. Ukraina on varemgi korraldanud rünnakuid sügavale Venemaale, sõnab ta.

Käihkö sõnul pole Ukrainal lõputult ressursse, mistõttu kiputakse otsima sihtmärke, mis on seni olnud kaitseta.

Ta toob välja, et Soomele lähemale tulevad rünnakud ei mõjuta tegelikult Soome julgeolekut. Ta lisab, et sõda on praegu olukorras, kus Ukraina sõjaline võimekus nõrgeneb, sest toetuspaketid on külmutatud.

Venemaa [võimekus] kasvab, sest nende sõjatööstus teeb selle võimalikuks. See on olukord, mida Venemaa üritab lähiajal ilmselt ära kasutada, märgib Käihkö.

Rootsi rahvusringhääling SVT teatas eile, et NATO viimaste aastakümnete suurim sõjaväeõppus toob järgmisel nädalal Soome tuhandeid Ameerika sõdureid.

Kokku osaleb mitme erineva riigi territooriumil korraldatavatel õppustel üle 90 000 sõduri.

Soome kaitsevägi kinnitas, et Soome osaleb sõjaväeõppustel.

SVT teatel ründab Venemaa õppuse ühes stsenaariumis Soomet ja NATO aktiveerib kollektiivkaitset käsitleva artikli 5. Selle stsenaariumiga seoses liiguvad tuhanded Ameerika sõdurid Rootsi kaudu Norrast Soome.

Ilmari Käihkö ütleb, et Soomes on asja kohta seni väga vähe infot. Tema sõnul võib see viidata sellele, et Soome võimud ei taha sellise õppusega hirmu tekitada.

Teisest küljest tuleb sõjalise võimekuse saavutamiseks treenida. Eriti nüüd, kui Soome on NATO liige, sagenevad sellised õppused.

Eesti valmistub sõjaks ja relvastub. Rootsis öeldakse kõva häälega, et sõda Rootsis on võimalik. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius räägib 5-8-aastasest perioodist, mil Venemaa võib rünnata. Soomes on hinnang sama.

Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö tõlgendab Venemaa kavatsusi erinevalt.

„Nii Ukrainat toetavad lääneriigid kui ka Venemaa on niipea, kui Venemaa alustas ulatuslikku rünnakut Ukraina vastu, püüdnud piirata sõda Ukrainaga, mitte laiendada seda NATO ja Venemaa vahele,” ütleb Käihkö.

Ta meenutab, et Venemaa sõjaline võimekus on praegu suures osas kinni Ukrainas. Isegi kui Venemaal oleks sõjaline võime NATO riiki rünnata, peaks tal olema ka tahe reaalselt rünnata.

Miks peaks Venemaa alustama sõda kogu kaitseliidu vastu olukorras, kus ta ei suuda allutada isegi mitteliitunud Ukrainat, küsib Käihkö.

Käihkö arvates tuleb siiski valmistuda erinevateks stsenaariumideks.

Isegi Venemaa laiaulatuslik rünnak Ukraina vastu tundus sõjaväelaste väikse arvu tõttu võimatuna, kuid rünnak viidi siiski läbi.

Sõda Ukrainas on kestnud ligi kaks aastat ja Ukraina sõdib lääne relvastusega. Nüüd on Ukrainale nii palju abi antud, et mitmed riigid on hakanud väljendama vajadust oma kaitsevõime säilitamise ja tugevdamise järele.

Mitmed riigid nagu Saksamaa ja Rootsi investeerivad praegu palju oma kaitsesse, nii sõjalisse kui ka tsiviilkaitsesse. Seda on kõige paremini näha kaitseeraldistes, aga ka ühiskondlikus debatis, hindab Käihkö.

Tema sõnul on sõjalise võimekuse ja ühiskondliku vastupidavuse loomine aeglane protsess. Ajaline perspektiiv on seega aastate pikkune, et arendada oma ja ühist kaitsevõimet ja valmisolekut.

Käihkö ütleb, et 2023. aasta kevadel lekkinud USA luuredokumentides võeti arvesse mitme Euroopa riigi nõrgenenud või olematut võimet jätkata Ukraina toetamist sõjalise materjaliga.

Käihkö sõnul kõlab erinevate riikide kaitsevõime hoidmine Ukraina seisukohalt halvasti, sest siis pole Ukrainale võimalik midagi anda. Kaitsevõime loomine omakorda suurendab kaitsevõimet ja sel juhul saab seda üle anda ka Ukrainale.

On selge, et kui imesid ei juhtu, jääb Venemaa Euroopale ohuks. See tähendab pidevaid uusi lahendusi, kuidas Ukrainat aidata või mitte.

Iga riik peab aga tegema raskeid otsuseid riskitaseme kohta, millega ta on valmis elama, ütleb Käihkö.

Sellel on kaks poolt.

Ukraina toetamine langetab enda kaitsevõimet, sõja laienemise korral suurendab see ohtu. Teisest küljest võib Ukraina sõjategevuse toetamine vähendada Venemaa rünnaku võimalust, vähendades seeläbi enda ohtu.

Nüüd ootab Ukraina lubatud F-16 hävitajaid ja kordab vajadust üha raskema relvastuse järele.

Sõda näib igal juhul pikenevat ning erinevatest riskidest rääkides tuleb arvestada ka võimalike laiemate mõjudega sõja erinevatele tulemustele.

Ukraina ei võida sõda ilma välise abita, märgib Käihkö. Kui Ukraina kaotab, on Venemaa jõudnud oma eesmärkidele pika sammu lähemale.