11 Iraani meest ületasid eile neljapäeval, 11. jaanuaril Nuijamaa ja Joutseno vahelisel alal idapiiri läbi metsa, teatas Kagu-Soome piirivalve täna pressiteates. Kolmapäeval ületas Parikkala piiripunkti lähedal piiri neli inimest.

Juhtumid on ainsad sel aastal. Lisaks neile ületas detsembris vahetult pärast Vaalimaa piiripunkti sulgemist loata piiri kaks inimest, ütleb Kagu-Soome piirivalve ülema asetäitja Heikki Ahtiainen.

Tema sõnul pole juhtumid täiesti võrreldavad, kuna detsembris pöördusid isikud suletud piiripunkti, sel nädalal üle piiri tulijad aga tulid läbi metsa. Lisaks on nad piiriületusel abi saanud väliselt osapoolelt, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome piirivalve osakonnajuhataja asetäitja Marko Saareksi sõnul on Venemaa poolel Soome piiri lähedal märkimisväärne hulk kolmandate riikide kodanikke, kellel on soov tulla Soome ja Soome kaudu mujale Euroopasse.

„Nähtuse laienemise oht on olemas. Palju sõltub Venemaa võimude suutlikkusest takistada nende poolt ebaseaduslikke piiriületusi,” märgib ta.

Ahtiaineni sõnul saab riigipiiri kuriteona uurida loata riigipiiri ületamist mujalt kui avatud piiripunkti kaudu. Näiteks kolmapäevaste ja neljapäevaste juhtumite osas on käimas eeluurimine, mille käigus püütakse välja selgitada, mis juhtus ja millised osapooled on juhtumiga seotud.

„Kes nad piirile aitas, täpsem info siiani puudub. Just need abilised pakuvad meile huvi ja me püüame neile jälile jõuda,” räägib ta.

Kuna piiri ületanud isikud esitasid Soome ametivõimudele asüülitaotlused, on nad asüülimenetlusse üle viidud, ütleb Ahtiainen. Sel juhul ei mõisteta neid kuriteos süüdi, isegi kui nad ületasid ebaseaduslikult idapiiri.

Samuti ei kommenteeri Saareks juhtumite üksikasju. „On täiesti selge, et neid on aidanud Venemaa. Praegu ei oska ma seisukohta võtta, kas seda korraldab riigiorgan või kurjategijad,” lisab ta.

Endine piirivalve kolonel Antti Hartikainen hindab olukorda meediainfo põhjal. Ta juhib tähelepanu, et pärast Soome piiri sulgemist ei ole enam seaduseauku, millega Venemaa võiks piirile lubamist õigustada. Nüüd on piiriületused ka Venemaa seisukohalt ebaseaduslikud.

„Siin on kaks võimalust: kas Venemaa piirisüsteem on ebaefektiivne või ei taheta takistada illegaalsete immigrantide sisenemist Soome,” ütleb Hartikainen.

Üldjoontes suhtub Hartikainen sellistesse üritustesse kui „näitajasse, et midagi on väga valesti”.

„Midagi on väga valesti, sest inimesed on jõudnud piiritsooni olukorras, kus piir on suletud. On ebatõenäoline, et nad on piiritsooni sisenenud muul viisil kui läbi kontrollpunktide. Teine variant on see, et nad on piiritsoonis olnud umbes kuu aega. Isegi sellises olukorras oleks Venemaa piirivalvurid pidanud nad vastavalt seadusele piirkonnast välja tõrjuma,” sõnab ta.

Neljapäeva sündmuste uurimine algas Viiburi oblasti piirivoliniku teatega.

„Soome ja Venemaa piirikorralduse lepingu järgi on normaalne tegevus, et sellistest juhtumitest teatatakse. On muidugi positiivne, et neist teatatakse,” ütleb Saareks.

Lisaks teadetele on Hartikaineni sõnul hädavajalik jälgida, kas Venemaa pärast vaadeldud piiriületusi muudab piirivalvet.

„Kui ületajad saabuvad korduvalt samast kohast Soome, on see indikaator, et Venemaa ei reageeri ebaseaduslikele ületustele, kuigi peaks. Teisisõnu, süsteem lekib meelega,” sõnab ta.

Hetkel on olukord rahulik vähemalt Kagu-Soome piirialal, hindab Ahtiainen. Piirivalveamet valmistub piiriületuste sagenemiseks ja teostab tõhustatud järelevalvet idapiiri üle ning saab selleks toetust Euroopa Piiri- ja rannikuvalve agentuurilt Frontex.

Saareks kirjeldab olukorda varasemaga võrreldes väga erandlikuna.

„Ebaseadusliku piiriületuse risk on selgelt suur ning koostööl Venemaa piirivalvega on omad probleemid,” nendib ta.

Samuti leiab Hartikainen, et piiriületused jätkuvad.

„Kui liigume kevade poole ja lumi sulab, muutub Soomel olukorra juhtimine palju keerulisemaks. Lumes on sissetungijate jälgi hästi näha, kuid kevadel on vaja rohkem jälgimismeetodeid, näiteks koeri,” räägib ta.

Piirivalve hinnangul on aga koostöö Soome ja Venemaa piirivalveametite vahel endiselt toimiv ning riikide võimud on regulaarselt kohtunud.

„Minu hinnangul üritavad Vene piiriametid tõkestada loata piiriületusi,” ütleb Ahtiainen.

Ka Saareksi hinnangul võib riikide piirivalveasutuste vahelist koostööd üldiselt iseloomustada piirikorralduslepingule vastavana.

„Muidugi on probleeme tekitanud viited, et Venemaa piirivalvurid on illegaalset immigratsiooni toetanud, kuid arutame siiski regulaarselt ja uurime sündmusi koostöös,” nendib ta.

Helsingin Sanomat helistas reedel Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse FSB Leningradi oblasti piiriteenistusele ja palus kommentaari piiriületuste kohta. Telefonile vastanud valveoperaator edastas kõne piirivalve kaptenile, kes keeldus kommentaaridest.