Ukraina sõdur vahtis Vene tanki. See hävitati üle aasta tagasi riigi idaosas ja asub nüüd rindejoonest kaugel. Ta kehitas õlgu ja lõikas gaasipõleti abil selle roostetanud kere sisse.
Sõdur polnud seal tanki mootori, torni ega roomikute pärast. Need olid juba võetud. Ta oli seal paksu soomuse pärast. Metall lõigatakse ja kinnitatakse kaitseks Ukraina soomustransportööridele, mis kaitsevad umbes 100 kilomeetri kaugusel asuvat Avdiivka linna, vahendab New York Times.
Vajadus hävitatud Vene sõiduki lahti lammutamiseks, et aidata kaitsta Ukraina kahanevat varustust, rõhutab Kiievi praegusi probleeme lahinguväljal, kui ta valmistub järjekordseks võitlusaastaks.
„Kui meie rahvusvahelised partnerid liigutaksid kiiremini, oleksime neile esimese kolme-nelja kuuga nii kõvasti tagumikku andnud, et oleksime sellest juba üle saanud. Külvaksime põldu ja kasvataksime lapsi,” ütles sõjaväeprotokolli järgi Jäägri kutsungit kasutanud sõdur. „Me saadaksime leiba Euroopasse. Aga sellest on juba kaks aastat möödas.”
Ukraina sõjalised väljavaated näivad sünged. Lääne sõjaline abi ei ole enam tagatud samal tasemel kui möödunud aastatel. Ukraina suvine vasturünnak lõunas, kus Jääger sai mõni päev pärast selle algust haavata, on lõppenud, ja see ei suutnud täita ühtegi oma eesmärki.
Ja nüüd on Vene väed rünnakul, eriti riigi idaosas. Marinka linn on peaaegu langenud. Avdiivkat piiratakse aeglaselt ümber. Oodata on rünnakut Bahmuti lähedal asuvale Tšassiv Jarile. Kaugemal põhjas, väljaspool Kupjanskit on lahingud alates sügisest intensiivistunud.
Ukraina sõjaväelaste nali kõlab nii: Vene armee pole hea ega halb. See on lihtsalt pikk. Kremlil on kõike rohkem: rohkem mehi, laskemoona ja sõidukeid. Ja nad ei peatu vaatamata haavatute ja hukkunute kasvavale arvule.
Kuid sõdurite naljal on veel üks tõetera sees. Kumbki pool pole silma paistnud taktikaga, mis on viinud lahinguväljal läbimurdeni. Selle asemel on see olnud mõlema poole väikeste tehnoloogiliste edusammude tappev tants, mis pole veel mängu muutnud, jättes konflikti, mis näeb välja nagu I maailmasõja läänerinde moderniseeritud versioon: puhas mass versus mass.
Just see taktika annab Venemaale eelise, kui ta püüab kindlustada Ukraina idaosa Donbassi piirkonda, mis on Moskva peamine sõjaeesmärk pärast lüüasaamist 2022. aastal Harkivi, Hersoni ja pealinna Kiievi ümber. Venemaa rahvaarv on kolm korda suurem kui Ukrainas ja selle sõjatööstusbaas töötab täies mahus.
„Venemaa eelis selles etapis ei ole määrav, kuid sõda ei ole tupikus,” ütles hiljuti Ukrainat külastanud Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Michael Kofman. „Sõltuvalt sellest, mis sel aastal juhtub, eriti läänepoolse toetusega Ukrainale, kulgeb 2024. aasta tõenäoliselt ühel või kahel trajektooriil. Ukraina võib 2025. aastaks initsiatiivi tagasi võtta või hakata sõda kaotama ilma piisava abita.
Praegu on Ukraina ohtlikus olukorras. Sõjaväge vaevavad probleemid on süvenenud alates suvest. Ukraina sõdureid kurnavad pikad lahinguperioodid ja lühikesed puhkeperioodid. Ametikohti, mida hõrendavad üha suurenevad inimohvrid, täiendatakse vaid osaliselt, sageli vanemate ja halvasti välja õpetatud võitlejatega.
Üks Ukraina sõdur, kes kuulus Avdiivkast edelas asuvat liini hoidvasse brigaadi osutas hiljuti õppusel tehtud videole. Instruktorid, püüdes oma naeru summutada, olid sunnitud üle 50-aastast meest püsti hoidma, et ta saaks püssist tulistada. Mees oli jäänud alkoholist vigaseks, ütles anonüümsust palunud sõdur.
„Kolm kümnest saabuvast sõdurist on sisuliselt alkohoolikud, kes jäid magama ja ärkasid mundris,” ütles ta, viidates tema brigaadi saabuvatele uutele värvatutele.
Kiievi värbamisstrateegiat on vaevanud liiga agressiivne taktika ja üha laialdasemad katsed mobilisatsioonist kõrvale hiilida. Püüdlused probleemi lahendamiseks on tekitanud poliitilise vaidluse sõjaväe- ja tsiviiljuhtkonna vahel.
Sõjaväelased rõhutavad vajadust laiema mobilisatsiooni järele, et võita sõda, kuid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei kardab ebapopulaarsete muudatuste sisseviimist, et mobiliseerida 500 000 uut sõdurit. See arv võtab analüütikute sõnul arvesse Ukraina suuri kaotusi ja seda, mida on tõenäoliselt vaja venelaste tõrjumiseks.
Kuigi ukrainlaste hukkunute arv on endiselt rangelt valvatud saladus, hindasid USA ametnikud suvel hukkunute ja vigastatute arvuks üle 150 000 inimese. Nende ametnike sõnul on ka Venemaa väed toonud tohutul hulgal ohvreid, kuid Kremli väed suutsid siiski tõrjuda Ukraina vasturünnaku, grupeerida end ümber ja ründavad nüüd külmades talveoludes.
„Oleme väsinud,” ütles Ukraina rühmaülem anonüümselt. „Meil on vaja pidevalt rohkem inimesi.”
Sõjaväelaste nappus on vaid üks osa probleemist. Teine ja praegu pakilisem probleem on Ukraina kahanevad laskemoonavarud, kuna jätkuv Lääne tarne on kõike muud kui kindel. Ukraina komandörid peavad nüüd oma laskemoona normeerima, teadmata, kas iga uus saadetis jääb neile viimaseks.
Eelmise, 2023. aasta lõpus istusid Ukraina 10. suurtükibrigaadi meeskonnaliikmed riigi idaosas puuderivi ääres punkris, nende nõukogudeaegne 122-millimeetrine haubits oli kaetud kamuflaaživõrgu ja lehtedeta okstega.
Alles siis, kui saabus kahte suurtükimürsku vedanud veok, sai meeskond esimest korda üle päeva tööle asuda. Nad laadisid kiiresti mürsud ja tulistasid 5 kilomeetri kaugusel Ukraina positsioone ründavate Vene sõdurite suunas.
„Täna oli meil kaks mürsku, kuid mõnel päeval pole meil neid positsioonidel ühtegi,” ütles meeskonnaülem, kes kasutab kutsungit Munk. „Viimati tulistasime neli päeva tagasi ja see oli ainult viis mürsku.”
Laskemoona nappus ja lahinguväljal muutuv seis tähendab, et suurtükid ei toeta enam Ukraina rünnakuid. Selle asemel tulistavad nad ainult siis, kui Vene väed tungivad Ukraina kaevikutesse.
„Me saame nad praegu peatada, aga kes teab,” ütles Munk. „Võib-olla ei saa me homme või ülejärgmisel päeval neid peatada. See on meie jaoks tõesti suur probleem.”
Kupjanski lähedal kordas Munga muret 68. brigaadi pataljoniülema asetäitja, kes kasutab kutsungit itaallane.
„Mul on kaks tanki, aga ainult viis mürsku,” ütles itaallane, kui ta kõndis läbi mürskudest räsitud puuderivi umbes 500 meetri kaugusel Vene positsioonidest Luhanski oblastis. „Olukord on praegu halb, eriti Avdiivkas ja Kupjanskis.”
Seda laskemoona puudust on tunda igal pool enam kui 1000-kilomeetrisel rindejoonel, ütlesid Ukraina sõdurid. Vene üksused on olukorras, mis sarnaneb 2022. aasta suvega, kus nad saavad Ukraina positsiooni lihtsalt kurnata, kuni Kiievi vägede lahingumoon on otsa saanud. Kuid erinevalt tollest suvest ei toimu Lääne pealinnades enam meeletut tungi Ukraina vägede relvastamiseks ja uuesti varustamiseks.
Ja erinevalt tollest suvest on droone mõlema poole arsenalis olnud palju rohkem – eriti lõhkeainetega varustatud ründedroone, mida kasutatakse kaugjuhitavate rakettidena.
Need droonid on täiendanud traditsioonilist suurtükiväge, kuna nii Venemaa kui ka Ukraina maadlevad piisava hulga mürskude varumisega, et pidada pikaleveninud ja verist sõda. Ukraina sõdurid ütlesid, et viimase üheksa kuu jooksul on droonide arv tõusnud vähemalt 10 korda ja droonid toovad rohkem ohvreid kui suurtükivägi.
Isegi USA-st tarnitud kobarlahingumoon, mis on vastuoluline, kuna see kahjustab tsiviilelanikke kaua pärast sõja lõppu, on lahinguväljal kaotanud oma tähtsuse.
„Alguses septembris võisime tabada suuri gruppe, kuid nüüd ründavad nad palju väiksemate üksustega,” ütles Bahmuti lähedal sõdinud rühmaülem. Ta lisas, et venelased on muutnud oma kaevikud veelgi sügavamaks ja raskemini tabatavaks.
Väljaspool Ukraina idaosas asuvat Avdiivkat, kus Vene väed koondavad suure osa oma vägedest, oli suurtükituli ühel hiljutisel pärastlõunal peaaegu lakkamatu. See oli heli, mida pole kuuldud sõja varasematest kuudest saadik, kui Vene poolsõjaväelised üksused ründasid Bahmuti ja vallutasid selle lõpuks.
Avdiivka tiiba kaitsnud sõdurid ütlesid, et mõnel päeval olid Vene üksused rünnanud üheksa erineva lainega, lootes, et Ukraina kaevikud langevad. See on taktika, mida Moskva jalavägi rindel kordab ja millel on vähe märke peatumisest, vaatamata kindlustatud positsioone ründavate jõudude tavalisele suurele kulumismäärale.
Washingtoni soovitus Ukrainale asuda 2024. aastal kaitsepositsioonile ei ole sõnakõlks, kui Kiievil pole laskemoona ega inimesi, et kaitsta oma praegust territooriumi, ütlesid analüütikud.
„Meie poisse pekstakse tugevalt,” ütles mahajäetud tanki juures Jäägri kõrval töötanud Ukraina sõdur Bardak. „Praegu on kuum.”
