Ukraina parlament saatis eile neljapäeval, 11. jaanuaril tagasi mobilisatsiooniseaduse eelnõu, mis peaks rinnet varustama rohkemate võitlejatega, kuid mis on sattunud ägeda kriitika alla selle koostamise vigade tõttu.
„Mobilisatsiooniseaduse alusel ei juhtu midagi. Ei täna ega homme. Ega ka lähitulevikus,” märkis sotsiaalmeedias Ukraina parlamendisaadik Jaroslav Železniak Euroopa-meelsest opositsiooniparteist Hääl.
Kaitseminister Rustem Umerov ütles, et eelnõud täiendatakse ja see esitatakse lähiajal valitsusele heakskiitmiseks, vahendab Politico.
„See seadus on vajalik meie riigi ja iga praegu rindel viibiva sõduri kaitseks. See tuleb võimalikult kiiresti heaks kiita,” ütles ta Facebooki postituses.
Eelnõu, mis esitati parlamendile jõulude ajal, tekitas tohutu poleemika. Selle eesmärk oli kärpida värbamise vanust 27-lt 25-le eluaastale, piirata kerge puudega meeste vabastamist ja karmistada karistusi mobilisatsioonist kõrvalehoidjatele. Kuid mõned parlamendiliikmed väitsid, et see ei olnud selgelt sõnastatud ja sisaldas inimõiguste rikkumisi.
Eelnõu eesmärk on saata lahingusse rohkem sõdureid; sõjavägi on öelnud, et vajab sel aastal juurde pool miljonit meest. Lisaväed võimaldaksid peaaegu kaks aastat võidelnud kurnatud rindesõduritel koju roteeruda, hoides samas eesliini 617 000 Ukrainas sõdiva venelase vastu. Viimase arvu esitas Venemaa president Vladimir Putin, kes suurendab Venemaa sõjaväelaste ridu ligi 170 000 võrra üüratu 1,3 miljonini.
Vastavalt Ukraina riikliku sõjameedia keskuse ja ülemaailmse tulejõu indeksi andmetele on Ukraina armees praegu umbes 850 000 sõdurit.
Mobilisatsiooniplaan on aga poliitiliselt valus.
Sõja esimestel nädalatel 2022. aasta veebruaris rivistusid ukrainlased üles, et armeega liituda, samas kui kogu Euroopas lahkusid ukrainlastest veoautojuhid, ehitajad ja kelnerid töölt, et naasta koju ja võidelda.
Kuid pärast mitmeid kuid väldanud verist ummikseisu, mis maksab jätkuvalt tuhandeid inimelusid, on see varane entusiasm haihtunud. Samal ajal on sõjalised korruptsiooniskandaalid ja kurnatuse tunne nii kodus kui ka Ukraina liitlaste seas muutnud sõjaväega ühinemise palju vähem ahvatlevaks.
Mobilisatsiooniseaduse eelnõu saadeti tagasi ümbertöötamiseks, inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets ütles, et mõned sätted võivad põhiseadust rikkuda, ja parlamendi korruptsioonivastase komisjoni juht Anastasia Radina ennustas, et see võib suurendada korruptsiooniohtu.
„Juba võib öelda, et eelnõus on muudatusi. Välja on võetud puuetega inimeste mobiliseerimine, kohalike võimude otsustusvabadus mobilisatsiooniküsimustes ja ka olulised inimõiguste piirangud, ütles parlamendisaadik ja parlamendi kaitsekomisjoni liige Fedir Venislavski.
Tohutu pinge, mille sõda Ukrainale on pannud, peegeldub konfliktis mobilisatsiooniseaduse üle.
Üle viiendiku Ukraina SKTst – ehk umbes 46 miljardit dollarit 214 miljardi dollari suurusest majandusest – läheb sõjategevuseks, millest umbes pool kulub sõjaväelaste palkadeks ja veerand sõjatööstuskompleksi toitmiseks. Lihtsamalt öeldes kulutatakse kogu Ukraina valitsuse eelarve sõjale ning ülejäänud majandust aitavad rahastada ELi ja USA abimiljardid.
Kuid see abi on üha enam küsimärgi all – see on tänu Vabariikliku Partei vastupanule Washingtonis kinni kiilunud ja Ungari poolt Brüsselis blokeeritud. See on pannud Kiievi raskesse seisu, et leida tasakaal piisava hulga uute sõdurite leidmisel, et jätkata sõjategevust, tagades samal ajal piisaval hulgal maksumaksjaid ja töötajaid, et hoida majandust ja sõjatööstust vee peal.
„Täiendava 450 000 kuni 500 000 inimese mobiliseerimine läheb Ukrainale maksma 500 miljardit grivnat (12 miljardit eurot) ja ma tahaksin teada, kust see raha tuleb,” ütles president Volodõmõr Zelenski detsembris. „Arvestades, et ühe sõduri palga maksmiseks on vaja kuut Ukraina töötavat tsiviilisikut, kes maksavad makse, peaks lisavägede eest tasumiseks kuskilt juurde tooma 3 miljonit töötavat inimest.”
Zelenski ütles neljapäeval Eestis esinedes: „Kui sa oled Ukrainas ja sa ei ole rindel, vaid teed tööd ja maksad makse, siis kaitsed ka riiki. Ja see on väga vajalik.” Ta lisas, et riigist põgenenud ukrainlased, kes ei võitle ega maksa makse, seisavad silmitsi eetilise dilemmaga.
„Kui me tahame päästa Ukrainat, kui me tahame päästa Euroopat, siis me kõik peame mõistma: me kas aitame Ukrainat või me ei aita. Kas me oleme kodanikud, kes on rindel, või me oleme kodanikud, kes töötavad ja maksavad makse,” ütles ta.
Ukraina ajakirjanik ja sõjaväelane Pavlo Kazarin tegi Facebooki postituses arvutuse.
„Sõja pidamiseks vajab riik raha – see hoiab majandust vee peal. See vajab relvi — ilma relvadeta on võimatu rääkida vastupanust. Lisaks vajame sõdureid. Ja kui kaks esimest ressurssi suudavad meile pakkuda meie liitlased, elavad Ukrainas inimesed, kes on suutelised riiki kaitsma,” ütles ta.
Ukraina poliitikaanalüütik Volodõmõr Fesenko ütles, et mobilisatsiooniseaduse eelnõu on väga ebapopulaarne, mistõttu poliitikud kardavad seda ette võtta; isegi Zelenski eelistab, et õigusakti ettepaneku esitaks valitsus, mitte ei tee seda ise. Samal ajal ollakse laialdaselt tunnistanud, et mobilisatsiooniprotsess peab paranema ja sõjaväe vajadused tuleb rahuldada.
„Mobilisatsiooniseaduse eelnõu vajab olulist viimistlemist ja optimaalse huvide tasakaalu otsimist sõjaliste vajaduste rahuldamise ning riigi finantsmajanduslike võimete ja vajaduste vahel, rinde ja tagala vahel, sõjaväe vajaduste ja avaliku meelsuse vahel,” postitas Fesenko Facebookis.
Peamine murekoht on see, et meeste kontoritest ja tehastest väljatõmbamine ja nende mundrisse panemine paneb majanduse tanki, kuid see võib olla ülepaisutatud, ütles Ukraina sõdur Kazarin.
„Nad unustavad ainult, et eduka mobilisatsiooni korral vabastatakse aasta pärast teenistusest kõik need käed, kes on viimased aastad relvi hoidnud,” ütles ta. „Paljud täna sõjaväes teeninutest olid üsna edukad ärimehed, spetsialistid ja IT-spetsialistid enne sõda. Nad hoidsid eesliini kaks aastat, jättes tagala teile. Ja nüüd on teie kord.”
