Norra sõjaline asjatundja Hans Petter Midttun püüab leevendada muret olukorra pärast Ukrainas.
Midttun mõistab meeleheidet, mida paljud võivad tunda, kui läheneb 10 aasta möödumine Venemaa sissetungist Ukrainasse ja 2-aastane täiemahulise sõja aastapäev. Samas pole olukord tema sõnul nii tume, kui lääneriikides ette kujutatakse.
Venemaa hingus põhjustab ja hoiab alal kannatusi ja hävingut, mis näivad piirituna, kirjutab ta oma viieosalises analüüsis, mille avaldas Kyiv Post.
Seevastu NATO valmisolek ja võimekus lõpetada Euroopa julgeolekut destabiliseeriv sõda on endiselt piiratud. Seda piirab poliitilise tahte ja sõjalise võimekuse puudumine ning suutmatus reageerida 2014. aastal Euroopas alanud sõjale.
Nii Ukrainas kui ka läänes Norra kaitseväe ohvitserina töötanud Midttuni sõnul on inforuum kujundanud süngeid tundeid ja tekkimas on lüüasaamise mentaliteet.
Venemaa on viimastel päevadel Ukrainas korraldanud ulatuslikke drooni- ja raketirünnakuid tsiviilobjektidele. Paljude arvates oli tegemist puhta terrorismiga ja just selline tegevus võib tekitada paljudes inimestes Midttuni kirjeldatud tundeid.
Norra ohvitser juhib aga tähelepanu sellele, mida tuleks meeles pidada: Venemaa ei saavutanud eelmisel aastal Ukrainas eriti võite.
Ukraina kaitsestrateegiate keskuse mõttekojas teadurina töötava Midttuni sõnul on NATO-l endiselt olemas kõik vajalikud vahendid sõja lõpetamiseks Ukraina tingimustel.
Midttun rõhutab, et 2024. aastal mängib võtmerolli logistika. Ukraina on juba pidanud oma ründeoperatsioonide mahtu vähendama või vähemalt osast neist täielikult loobuma, sest lääneriikidest on vähenenud relva- ja laskemoonatarnete voog.
Laskemoona kättesaadavuse vähenemine määrab tõenäoliselt 2024. aasta esimesed kuus kuud, kirjutab Midttun.
Lääneriikide tootmisvõimsus paraneb aga tasapisi. Tõenäoliselt langeb see kokku hävitajate F-16 tarnetega, märgib ta.
Kuna Ukrainal napib rohkemate okupeeritud alade vabastamiseks piisavalt varustust, siis Midttuni hinnangul keskendub Ukraina kuni suveni oma isikkoosseisu säästmiseks veelgi tugevamale kindlustamisele.
See sunnib Vene sõdureid tungima hästi kindlustatud positsioonide vastu, mille tagajärjel (Venemaa) kannab suuri kaotusi, prognoosib ta.
Selle toetuseks toob Middtun välja, et detsember oli Venemaa jaoks ülekaalukalt kõige suuremate kahjudega kuu kogu sõja jooksul. Hinnanguliselt kaotas Venemaa detsembris üle 31 000 sõduri.
Tänu aktiivsele kaitsele saab Midttuni sõnul Ukraina säästa laskemoona, täiendada varusid, saada puuduvat varustust ning mobiliseerida ja välja õpetada uusi sõdureid.
Ukraina vastupanuvõime suureneb (2024. aastal), kirjutab ta.
Ukraina tugevdab ka oma võimet tabada sõjalisi sihtmärke Venemaal ja okupeeritud aladel. Juba on õnnestunud vähendada Venemaa strateegiliste pommitajate ja Musta mere laevade arvu.
Midttun rõhutab, et Ukraina löögivõime tugevdamine on eluliselt tähtis, sest Venemaa eesmärk on aasta esimestel kuudel sõjas initsiatiiv haarata. Tema sõnul on Venemaa alade vastu suunatud rünnakutel nii Venemaal kui ka Ukrainas suur psühholoogiline mõju.
Midttuni sõnul nõuab Ukraina ründevõime parandamine suhtumise muutust, sest tema sõnul kaotab Ukraina, kui lääneriigid oma strateegiat ei muuda. Tema sõnul valitseb lääneriikides endiselt hirm eskaleerumise ees.
Ta nendib, et Lääne hirm pika sõja ees kümme aastat pärast selle algust on märk vigasest olukorra teadlikkusest.
Midttun usub, et üha rohkem Lääne liidreid ärkab lõpuks ometi reaalsusele, et kaalul on Euroopa julgeolek ja rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur. Seega usaldab ta uue Lääne strateegia teket.
„Usun, et Lääs muudab 2024. aastal järk-järgult oma strateegiat, sest tema valikuvõimalused kahanevad ja ta nõustub aeglaselt, et imperialistlik, agressiivne Venemaa ohustab meie eluviisi,” ütleb ta.
Lootus läbirääkimisteks ja kompromissideks kaob. Diplomaatia aeg on möödas. Lääs peab keskenduma sellele, mis on aeglaselt muutumas eksistentsiaalseks ohuks, märgib ta.
Midttuni sõnul on NATO-l samuti palju kaalul.
„See ei saa lubada Venemaal võita,” ütleb ta.
NATO peab alustama tulekahjude kustutamist enne, kui Euroopa uuesti põlema läheb. Seda saab teha ainult koostöös Ukrainaga.
