Rootsi paigutab Venemaa rünnaku tõrjumiseks Balti riikidesse pataljoni tugevuse lahinguüksuse.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson rääkis täna teisipäeval, 8. jaanuaril otsusest Säleni julgeolekukonverentsil, mida kohapeal jälgib Iltalehti.
Rootsi valitsus kavatseb saata Lätis paiknevatele ja Kanada juhitavatele vägedele lisaks pataljoni, ütles Kristersson.
Rootsi peaminister avalikustas, et Rootsi sõdurid kuuluvad umbes 5000-pealisesse NATO brigaadi ja viibivad Lätis pikaajaliselt.
Sellest saab terve pataljon, ütles Kristersson Baltikumi paigutatavate Rootsi sõdurite arvu kohta.
Pataljoni tugevus on tuhat sõdurit. Alustame umbes 500 sõduriga ja sihime pataljoni tugevust, lisas ta.
Kristersson rõhutas, et Rootsil on keskne roll Venemaa ohu tõrjumisel Läänemere piirkonnas.
NATO-s saame võtta suurema vastutuse Läänemere piirkonna juhtimisstruktuuri eest. Teame NATO uue sisemere mereolusid.
Rootsi peaministri sõnadest võib järeldada, et Rootsi eesmärk on saada NATO staap oma territooriumile.
Meil saab olema keskne roll liitlasvägede paigutamisel ja transportimisel, et NATO saaks tegutseda kogu meie Euroopa osas, märkis Kristersson.
Kristersson ütles, et vestles NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga viimati pühapäeval. Rootsi NATO liikmelisuse otsustamine näib olevat väga lähedal.
Usun, et meist saavad peagi liikmed, sõnas ta.
Rootsi valitsus ja kaitsevägi on koostanud plaanid, kuidas kavatsevad rootslased NATO riikide ühisoperatsioonidel osaleda.
Rootsil on ainulaadsed sõjalised võimed, mille me NATOsse kaasa toome: meie õhujõud, meie allveevõimed, meie luureteenistused ja meie talvega harjunud sõdurid, kirjeldas Kristersson Rootsi tugevaid külgi.
NATO peasekretäri asetäitja Angus Lapsley ütles Sälenis, et võimalik on Venemaa rünnak NATO riikide vastu.
Peame olema valmis alistama Venemaa konventsionaalse rünnaku Euroopa vastu, rõhutas Lapsley.
Suurbritanniast pärit Lapsley vastutusalaks on peasekretariaadi tööjaotuses kaitsepoliitika ja planeerimine.
Ennetava lahinguvalmiduse loomisega on kiire. „Me ei saa eeldada, et meil on 5-10 aastat aega tavarünnakuks valmistuda,” ütles Lapsley.
Selleks, et Venemaa ei saaks NATO riike rünnata, tuleb Kristerssoni hinnangul Vene väed Ukrainas peatada. Ta nimetab oma valitsuse olulisemate eesmärkidena Rootsi, EL-i ja USA relvaabi jätkumist.
Kristersson kritiseerib seda, et eurooplased räägivad liiga palju ameeriklaste sisepoliitikast. Eurooplased saavad USA Ukraina-poliitikat kõige paremini mõjutada, saates Ukrainale palju relvaabi.
USA toetuse jätkumine eeldab tugevat Euroopa toetust Ukrainale. Kogu kriitika Ameerika ebapiisava sõjalise abi kohta kõlab valena, kui me ise ei võta vastutust oma kontinendi eest, ütles Rootsi peaminister.
Rootsi valitsuse hinnangul on 2024. aasta Euroopa tuleviku jaoks otsustav.
Rootsi elab uues ja väga ohtlikus reaalsuses. Vaba ja reeglitel põhinev maailmakord seatakse kahtluse alla. Meie saatus on sel aastal kaalul Ukrainas. Ukraina elab eksistentsiaalse ohu all. Jagame sama ohtu, rõhutas Kristersson.
Rootsi kaitseväe juhataja Micael Bydén alustas oma ettekannet sellega, et näitas fotot venelaste poolt varemeteks pommitatud kortermajadest.
Kas usute, et Rootsi võib tulla sõda? esitas Bydén retoorilise küsimuse.
Komandöri sõnul peavad rootslased ja soomlased olema sõjaks valmis.
Ukraina sõda ei ole lõpp-punkt, hoiatas Bydén tagajärgede eest, kui venelasi Ukrainas ei peatata.
