Soomes Vantaa vanglas toime pandud kahtlusaluste ametikuritegude uurimise on üle võtnud keskkriminaalpolitsei (KRP).
KRP uurib, kas vangivalvurid panid toime kuritegusid juhtumis, kus kaks vangi piinasid 2022. aasta jaanuaris vangikongis surnuks kolmanda mehe. Juhtumitesse ei sekkutud, kuigi vägivald kestis üle kahe päeva, vahendab MTV.
Varem uuris asja kohalik politsei ehk Ida-Uusimaa politseijaoskond. Uurimine anti KRP-le üle aastavahetusel. KRP-s juhib uurimist kriminaalkomissar Kimmo Huhta-aho.
Huhta-aho sõnul anti juhtum KRP-le üle eeluurimise pika kestuse ja mahu tõttu. See on vastastikuse kokkuleppe küsimus, ütleb ta.
Kohaliku politsei operatiivolukord ehk juhtumite arv on selline, et me kergendame seda koormust. Samas distantseerime end tegelikust tapmisest, mis on tagaplaanil, nendib ta.
Aarvatava ametialase kuriteo tagajärjel toime pandud tegu oli 2022. aasta jaanuari lõpus. Kahekümneaastased eeluurimisvangid Abshir Diini Muye ja Perttu Oskari Pyynönen panid vangikongis toime kolmanda vangi suhtes erakordselt julma, kauakestva ja isegi sadistliku vägivallateo.
Vägivald kestis üle kahe päeva. Selle käigus kasutati mitmeid erinevaid instrumente ning sellega kaasnesid ka eriti alandavad tegevused. Muu hulgas vägistati ohvrit.
Lõpuks lämmatati kannatanu kilekotiga. Surnukeha leiti 27. jaanuari hommikul 2022. Kurjategijad väitsid, et noormees sooritas enesetapu.
Ida-Uusimaa kohus pidas tegu erakordselt jõhkraks, lausa mõrvaks.
Mõlemad kurjategijad mõisteti eelmisel aastal eluks ajaks vangi. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja seda kavatsetakse ringkonnakohtus arutada hiljem.
Juhtumi teeb erakordseks ka see, et vangivalvurid ei sekkunud päevi kestnud vägivalda mingit moodi, kuigi tegu toimus nende vastutusalas.
Mõrvajuhtumi eeluurimise materjalidest selgub, et valvurid ilmselt ei märganud kongis toimuvat. Mõrvatud mehe teised kongiaaslased püüdsid olukorrale valvurite tähelepanu juhtida, kuid see ei õnnestunud.
Varasemast eeluurimisest selgub ka see, et kurjategijatel oli võimalik mõjutada seda, et nad mingil põhjusel kannatanuga ühte kongi sattusid.
Ametialase kuriteo uurimise juht Huhta-aho ei öelnud, kui paljusid vangivalvureid kuriteos kahtlustatakse. Tema sõnul uurimine veel käib ning politseil on ees suur hulk ülekuulamisi. Kahtluste nimetused muutuvad eeluurimise edenedes täpsemaks.
Asjad muutuvad tavaliselt üksikasjalikumaks. Huhta-aho põhjendab oma vaikimist, et pole põhjust tekitada kahju ametnikele, keda antud asjas üle kuulatakse, kuid kes ei pruugi selles protsessis hiljem mingit rolli mängida.
KRP ei võta esialgu seisukohta ka selles, millise kuriteo nimetuse või tiitlite all asja edasi uuritakse. Igal juhul on see ikkagi vähemalt ametikohustuse rikkumine.
Ametialaste asjade puhul on alati nii-öelda aluseks see, mida ametnikud teevad või ei tee. Asjaosalised teavad kuriteo nimetustest, kuid nende kohta ei taha ma rohkem rääkida, räägib Huhta-aho.
Varem märkis Ida-Uusimaa politsei, et kuriteos kahtlustatakse mitut inimest.
