Kõrgeim sõjaväeline juht paljastas, et NATO väed valmistuvad järgmise kahe aastakümne jooksul sõjaks Venemaaga.

NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer kutsus nii tsiviilisikuid kui ka valitsusi üles valmistuma konfliktiks ja võimalikuks sõjaväeteenistusse värbamiseks, vahendab Telegraph.

„Peame mõistma, et see pole iseenesestmõistetav, et on rahu. Ja sellepärast valmistume meie [NATO väed] konfliktiks Venemaaga,” ütles admiral Bauer.

„Kuid teema on palju laiem. See on ka tööstusbaas ja inimesed, kes peavad aru saama, et neil on oma roll,” märkis Bauer.

Ta ütles, et rahvusvahelistel organisatsioonidel peavad olema süsteemid, et „leida rohkem inimesi”, kui sõda on alanud.

Hollandi kõrge sõjaväelane jätkas: „Peate suutma luua uuesti tööstusbaasi, mis on võimeline tootma relvi ja laskemoona piisavalt kiiresti, et saaks konflikti jätkata, kui see on alanud.”

Ta ütles seda ajal, kui NATO kavatseb Vladimir Putini heidutamiseks mobiliseerida 90 000 sõdurit oma suurimale sõjalisele manöövrile pärast külma sõda.

Allianss teatas, et õppus algab järgmisel nädalal ja testib liitlaste võimet kuude jooksul astuda konflikti nii võimeka vastasega nagu Venemaa.

Õppus „Steadfast Defender” (Kindel kaitsja) kestab mai lõpuni ja hõlmab üksusi kõigist 31 NATO liikmesriigist ja kandidaatriigist Rootsist, ütles NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja, USA kindral Christopher Cavoli ajakirjanikele.

Sõjamängud on mõeldud NATO uue jõudemonstratsioonina ja selle pühendumusena kaitsta kõiki liitlasriike rünnakute eest.

„Allianss demonstreerib oma võimet tugevdada Euro-Atlandi piirkonda Põhja-Ameerika vägede transatlantilise liikumisega,” ütles USA kindral pärast kahepäevast riigikaitseülemate kohtumist ajakirjanikele Brüsselis.

Eelmisel nädalal teatati, et Ühendkuningriik saadab 20 000 sõdurit kuningliku mereväe kahe uue lennukikandja, kaheksa sõjalaeva ja õhujõudude välkründelennukiga F-35, mis harjutavad lendamist imiteeritud konfliktistsenaariumite järgi.

Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps teatas sellest esmaspäeval.

Sõjamängud toimuvad pärast seda, kui Ühendkuningriigi ministrid teatasid täiendavast 2,5 miljardi naela suurusest toetuspaketist Ukrainale ja õhurünnakutest koos USA-ga Jeemenis asuvate huthide vastu.

Saksa väljaande Bild andmetel saadab Saksamaa kohale 12 000 sõdurit, 3000 sõidukit ja 30 lennukit.

Saksa uudisteagentuurile viidates märkis Bild, et õppusel simuleeritakse Venemaa rünnakut NATO territooriumile, mis käivitaks artikli 5. Artiklis öeldakse, et kui mõnda NATO riiki rünnatakse, mobiliseeruvad kõik teised alliansi riigid selle kaitseks.

Selle nädala alguses Brüsselis toimunud 31 riigist koosneva alliansi tippkohtumisel ütles admiral Bauer, et Venemaa presidendi Putini sõjapõhjenduste taga on hirm demokraatia ees.

Admiral Bauer ütles, et NATO jätkab Ukraina toetamist pikaajaliselt.

„Täna möödub 693. päev sellest, mida Venemaa pidas kolmepäevaseks sõjaks. Ukrainal on meie toetus igaks eelseisvaks päevaks, sest selle sõja tulemus määrab maailma saatuse,” ütles ta.

„See sõda ei ole kunagi olnud seotud reaalse julgeolekuohuga Venemaale ei Ukraina ega NATO poolt,” lisas admiral Bauer.

„See sõda räägib sellest, et Venemaa kardab midagi palju võimsamat kui ükski füüsiline relv maa peal – demokraatiat. Kui Ukraina inimestel võivad olla demokraatlikud õigused, siis varsti ihkavad inimesed neid ka Venemaal,” märkis ta.

Senine suurim NATO õppus pärast külma sõda toimus 2018. aastal, mil Norras osales õppusel Trident Juncture 2018 umbes 51 000 sõdurit.

NATO õppuse toimumisest teatati pärast seda, kui selgus, et Saksamaa valmistub Putini vägede rünnakuks NATO vastu 2025. aastal.

Saksamaa kaitseministeeriumi salajased dokumendid paljastavad samm-sammult viimsepäeva juhendi selle kohta, kuidas Venemaa viib Ukraina konflikti kõigest 18 kuuga täiemahuliseks sõjaks.

Bildi avaldatud lekkinud sõjaplaanid paljastavad üksikasjalikult tee Kolmanda maailmasõjani, kus Putin kasutab Valgevenet sissetungi stardiplatvormina – nagu ta tegi 2022. aasta veebruaris oma sõjas Ukrainaga.

Hirmutavad dokumendid avaldati vaid mõni päev pärast seda, kui Rootsi tsiviilkaitseminister hoiatas, et tema riiki võib peagi ähvardada sõda, ja kutsus kodanikke üles ühinema vabatahtlike kaitseorganisatsioonidega, et valmistuda Venemaa rünnakuks.

Mujal on Lähis-Idas pinged kasvanud, kuna Pakistani õhujõud alustasid eile Iraanis vastulööke.

Pakistan teatas, et tema rünnakud tabasid Iraani Sistani-Belutšistani maakonnas „terroristide peidupaiku”.

Iraan mõistis rünnaku hukka ja väitis, et õhurünnakus hukkus kolm naist, kaks meest ja neli last, kes ei olnud iraanlased.

See juhtus pärast seda, kui Iraani raketi- ja droonirünnak tappis teisipäeval Belutšistanis kaks last ja vigastada sai kolm last.

President Joe Biden ütles, et kokkupõrge näitas, et Iraan ei ole piirkonnas „eriti armastatud”.

Pakistani välisministeerium tegi avalduse, milles põhjendas riigi tegevust.

„Tänahommikused sammud võeti eelseisva ulatusliku terroritegevuse kohta usaldusväärsete luureandmete valguses,” seisis selles.

„See tegevus on ilming Pakistani vankumatust otsusekindlusest kaitsta oma riiklikku julgeolekut kõigi ohtude eest,” märgiti.

Islamabad kutsus aga tungivalt üles pidama läbirääkimisi „vennasrahva” Iraaniga, et nende erimeelsused lahendada.

Kahe riigi vaheline konflikt tõstatab ka Lähis-Idas puhkeva täiemahulise sõja ohu – seda on juba vaevanud Iisraeli nüüdseks kuid kestnud konflikt Hamasiga.

Hamas on jätkanud vastutegevust kogu Gaza sektoris ja rakettide lennutamist Iisraeli.

Ta ütleb, et ei vabasta enam pantvange enne püsiva relvarahu sõlmimist, mille Iisrael ja selle kõrgeim liitlane USA on välistanud.

Sajad tuhanded palestiinlased on järginud Iisraeli evakueerimiskäske ja koondunud Gaza lõunaosasse, kus ÜRO hallatavad varjupaigad on täis ja kerkinud on tohutud telklaagrid.

Iisrael on jätkanud enda sõnul sõjaliste sihtmärkide tabamist kõigis Gaza osades.

Neljapäeva varahommikul sai meedikute sõnul Gaza lõunaosas Rafahi linnas Iisraeli õhurünnakus surma 16 inimest, kellest pooled olid lapsed.

Iisrael süüdistab tsiviilohvrite suures arvus Hamasi, kuna see võitleb tihedates elurajoonides.

Iisrael väitis, et pärast Gaza maapealset pealetungi algust on tema väed tapnud ligikaudu 9000 võitlejat ja 193 sõdurit.

Lõhe Joe Bideni ja Benjamin Netanyahu vahel on süvenenud, kuna Iisraeli peaminister süüdistas USA-d katses Iisraeli „sundida”.

Intervjuus riigitelevisioonile lükkas Netanyahu tagasi USA üleskutsed vähendada Iisraeli sõjalist pealetungi Gaza sektoris ja astuda samme Palestiina riigi loomise suunas pärast sõda.

Netanyahu süüdistas USA-d katses „sundida” Iisraeli olukorda, mis „ohustab” riiki ja ütles, et „me ei lepi millegi muuga kui absoluutse võiduga”.

Pingeline sõnavahetus peegeldas seda, mis on kahe liitlase vahel muutunud laiaulatuslikuks lõheks Iisraeli sõja ulatuse ja selle territooriumi tulevikuplaanide üle.

„Me näeme seda ilmselt erinevalt,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby.

Netanyahu rääkis vaid päev pärast seda, kui USA välisminister Antony Blinken ütles, et Iisraelil pole kunagi „tõelist julgeolekut” ilma teeta Palestiina iseseisvuse poole.

Selle nädala alguses teatas ka Valge Maja, et Iisraelil on „õige aeg” vähendada oma laastava sõjalise pealetungi intensiivsust Gazas.

Kuid riigitelevisioonis üle kantud pressikonverentsil rääkis Netanyahu solvunult korduvalt, et Iisrael ei peata oma pealetungi enne, kui on saavutanud oma eesmärgi hävitada Gaza rühmitus Hamas ja tuua koju kõik Hamasi käes olevad pantvangid.

Ta lükkas ümber kasvava Iisraeli kriitikute koori väited, et need eesmärgid ei ole saavutatavad, lubades jätkata mitmeid kuid.

Ta ütles: „Me ei lepi millegi muuga kui absoluutse võiduga.”

Iisraeli rünnak Lõuna-Liibanonile tappis 8. jaanuaril ka sealse Hizbollah’ eliitvägede Radwani kõrge komandöri.

Radwani vägede allüksuse asejuht Wissam Hassan Tawil hukkus koos teise Hezbollah’ võitlejatega, kui nende auto, linnamaastur Honda sattus löögi alla Liibanoni Majdal Selmi külas.

Ta oli kõrgeima auastmega Hizbollah’ liige, kes on tapetud pärast seda, kui Iisrael ja Liibanoni rühmitus hakkasid pärast Hamasi 7. oktoobri rünnakuid piiriüleselt tuld vahetama.

Ühendkuningriik ja tema liitlased korraldasid Jeemenis mitmeid õhulööke huthi mässuliste vastu pärast nädalaid kestnud drooni- ja raketirünnakuid, mis on häirinud ülemaailmset laevaliiklust.

Iraani toetatud huthid on rünnanud Punasel merel laevu alates novembrist, väidetavalt toetades Gaza elanikke.

Washington ja London on korduvalt hoiatanud huthisid, et nad lõpetaksid elutähtsa laevatee ründamise.

Eelmisel nädalal asusid nad aga tegutsema ja tabasid USA andmetel 30 sihtmärki.

Peaminister Rishi Sunak ütles, et tabati 13 sihtmärki. Löögid olid edukad – 93 protsenti nende sihtmärkidest said kahjustada või hävisid.