Elektri hind kerkib homme reedel, 4. jaanuaril Soomes numbriteni, mida vähesed oskasid veel paar päeva tagasi oodata.

Kõrgeima hinnaga börsielekter maksab reede õhtul koos maksudega 2,35 eurot kilovatt-tund. Reedene keskmine hind on 1,1 eurot kilovatt-tunni eest, vahendab Taloussanomat.

See tähendab kõigi börsielektri tarbijate elektriarvele korralikku lisa. Osa klientidest, kes börsihinnaga elektrit ostavad, on eramajapidamised, kus majas on elektriküte.

Soome statistikakeskuse andmetel on Soomes 1,2 miljonit ühepereelamut, millest üle poole miljoni on elektriküttega. Elektriküte on enamasti veidi vanemates majades. Osa ridaelamuid on samuti elektriküttega.

Motiva asjatundja Teemu Kettuneni sõnul võib elektriga köetavas ühepereelamus reedene elektritarbimine tõusta üle saja kilovatt-tunni.

Reedene elektriarve võib sel juhul ulatuda tublisti üle saja euro, kui arvestada lisaks elektrifirma küsitud marginaalid.

Kettunen rõhutab, et elektritarbimise hinnang sisaldab palju muutuvaid tegureid. Nende hulka kuuluvad näiteks maja suurus, tehtud lisasoojustus ja pakase tugevus.

Palju oleneb majast. Kas vana, suur ja lagunenud ning halvasti soojustatud ühepereelamu või väiksem, uuem maja. Sellel on radikaalne tähendus, sõnab Kettunen.

Mõnes majas võib tarbimine olla 50 kilovatt-tundi päevas ja mõnes 150 kilovatt-tundi.

Elektrit kasutatakse lisaks küttele ka muuks otstarbeks. Näiteks köetakse tarbevett samuti elektriga. Homme tahab keegi ka sauna kütta või elektriautot laadida.

Paljudesse elektriküttega majadesse on nüüd kütte toetamiseks paigaldatud soojuspumbad.

Üldjuhul käib elektriküttega kaasas vähemalt õhksoojuspump, mis toodab paljudes eramutes juba enamuse küttevajadusest. Lisaks võivad majas olla kaminad.

Need koos võivad asendada otsest elektrikütet isegi tugevate külmade korral, ütleb Kettunen.

Õhksoojuspumba soojuse tootmisvõimsus aga ülikülma ilmaga väheneb. Uusimad pumbad töötavad hästi ka 25 miinuskraadiga, kuid vanemate pumpade puhul võib küttevõimsus oluliselt langeda.

Isegi uuemate pumpade puhul väheneb tõhusus ja võimsus tugevate külmade korral, sõnab Kettunen.

Tugeva pakase korral toodab õhksoojuspump soojust vaid nii palju, kui kulub elektrit, seega kannatab elektri kokkuhoid.

Mõnel majal on õhk-vesi soojuspump, mis võtab välisõhust kütteenergiat ja annab selle edasi vesiküttesüsteemi.

„Õhk-vesi soojuspumbad lülituvad tavaliselt takistustööle umbes 25 miinuskraadi juures ja mõned -20 kraadi juures, nii et sel juhul soojendatakse neid praktiliselt elektriliselt,” ütleb Kettunen.

Sarnaselt võrguettevõttele Fingrid julgustab Motiva reedel soomlasi elektrit säästma.

Võimaluse korral tuleks elektrikasutus viia tarbimise tipptundidest eemale. Nende hulka kuuluvad hommikul kella 8–10 ja õhtul kella 17–22.

Sel juhul tuleks vältida näiteks elektriahju kasutamist ja elektrisauna kütmist. Ka elektriauto laadimine tuleks tipptundidest edasi lükata.