Venemaa majandus kasvab tänavusel, 2024 aastal Rahvusvahelise Valuutafondi IMFi hinnangul oodatust palju kiiremini, kuna president Vladimir Putini sõjalised kulutused toovad kaasa laiema kasvu.
Sisemajanduse kogutoodang kasvab sel aastal prognooside kohaselt 2,6 protsenti, mis on enam kui kaks korda suurem tempost, mida IMF veel oktoobris ennustas, ja veidi aeglasem kui 2023. aastaks prognoositud 3 protsenti.
Venemaa 1,5-protsendipunktiline muutus on suurim võrreldes teiste maailma majandustega, mis on avaldatud täna teisipäeval, 30. jaanuaril avaldatud fondi World Economic Outlooki värskenduses.
Need arvud tekitavad uusi küsimusi lääneriikide mitmekordsete sanktsioonide tõhususe kohta, mille eesmärk on vähendada rahalisi tulusid, mida Kreml oma Ukraina sõja rahastamiseks kogub.
IMFi ülevaatest selgub ühtlasi, et Venemaa kasvuprognoosi on tõstetud, samas kui Jaapani ja eurotsooni prognoosi langetati. Jaapani majandus kasvab algul prognoositud 1,0 protsendi asemel 0,9 protsenti ja Euroopa Liidu riikidest koosneva eurotsooni majandus varem prognoositud 1,2 protsendi asemel 0,9 protsenti.
IMFi prognoos loob Venemaa majanduse lähituleviku väljavaadetest tugevama pildi kui isegi Kremli enda prognoosijad. Venemaa konservatiivne keskpank prognoosis mullu novembris 2024. aasta kasvuks vaid 0,5-1,5 protsenti, mis on langus 2023. aasta 2,2-2,7 protsendilt.
Vene majandusministeerium on öelnud, et 2023. aastal võib kasv ulatuda 3,5 protsendini, kuid eeldab tänavu väiksemat, 2,3 protsendilist kasvu.
IMFi peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas ütles, et varasemad prognoosid jäid „mõnevõrra esialgseks”, kuna fondi majandusteadlased püüdsid Venemaa statistikat kinnitada.
„Kindlasti on nii, et Venemaa majandusel on läinud paremini kui me ootasime ja paljud teised ootasid,” ütles ta Financial Timesile antud intervjuus.
Seda võib seletada tugeva stiimuliga, mida annavad valitsuse kulutused Venemaa „sõjamajanduses”, ütles ta. Kõrged toormehinnad aitasid hoida fossiilkütustega seotud eksporditulusid ja andsid olulise panuse üldisesse aktiivsusse.
Kuid Gourinchas hoiatas, et pikemas perspektiivis on Venemaa majanduse potentsiaalne kasv tõenäoliselt madalam kui enne täiemahulist sissetungi Ukrainasse peaaegu kaks aastat tagasi.
Putin, kes jätab makromajanduse traditsiooniliselt oma tehnokraatidele ja on pärast sissetungi veelgi vähem huvi tundnud selle peenemate nüansside vastu, ja on ise arvanud, et kasv tõuseb isegi üle Venemaa ametliku prognoosi.
Venemaa president on öelnud, et 2023. aasta SKT kasv võib tõusta üle prognoositud 3,5 protsendi ja potentsiaalselt isegi üle 4 protsendi. „Seda arvutatakse pidevalt, nii et SKP kasv võib olla suurem,” ütles Putin sel kuul Habarovskis ärimeestele.
Putin ütles, et riigi majandustulemused on „hämmastav tulemus. Nad on meid igast küljest lämmatanud ja survestanud”.
Nädal hiljem väitis Putin, et Venemaa 2023. aasta kasv põhines eelkõige sisetarbimisel ja investeeringute nõudlusel, mis tema sõnul hõlmas rekordilisi kulutusi ehitusele, tööstusele, põllumajandusele, turismile ja kaubaveole.
Kuid kõrged majandusametnikud hoiatasid, et kulutused võivad majanduse üle kuumeneda. „Kui üritada sõita kiiremini, kui auto disain lubab, ja nii kõvasti gaasi anda kui võimalik, siis kuumeneb mootor varem või hiljem üle ja kaugele me ei jõua. Me võime minna kiiresti, kuid mitte kauaks,” ütles keskpanga president Elvira Nabiullina detsembris.
Fondi prognoosid Venemaa majandusele on tugevamad kui Maailmapanga omad, kes selle kuu alguses teatas, et ootab 2024. aastal 1,3-protsendilist ja 2025. aastaks 0,9-protsendilist kasvu.
Analüüs tehti siis, kui Rahvusvaheline Valuutafond uuendas oktoobri väljavaadet uuendades oma tänavusi globaalse majanduskasvu prognoose 0,2 protsendipunkti võrra 3,1 protsendini. Fond lisas, et 2025. aastal peaks globaalne kasv püsima kindlalt 3,2 protsendi juures.
Globaalne väljavaade on paranenud, kuna inflatsioon langeb enamikus piirkondades oodatust kiiremini, mis tähendab, et maailmamajanduse „kõva maandumine” – mille puhul kõrgenenud laenukulud põhjustavad järsu aeglustumise – on veelgi taandunud.
„Inflatsioon langeb enamikus piirkondades oodatust kiiremini, pakkumispoolsete probleemide ja piirava rahapoliitika keskkonnas,” teatas IMF. Fond ennustas, et ülemaailmne inflatsioon langeb 2024. aastal 5,8 protsendini ja 2025. aastal 4,4 protsendini.
