Kui Vene raketid hakkasid langema, olid mõned lähedalasuvasse keldrisse kiirustavad Ukraina sõdurid teistest kiiremad. „Seal oli üks sõdur, ta oli 48-aastane. Ta oli tõesti aeglane ja tema taga oli järjekorras inimesi, kes ootasid sissepääsu,” ütles samuti neljakümnendates Ukraina sõjaväelane Andri Pidubnjak. Keegi ei saanud surma, kuid viivitus oli „tõeliselt ohtlik”, ütles ta. Selliseid asju tuleb viimasel ajal palju ette.
Kuna Ukraina sõda läheneb oma teisele aastapäevale, on suurem osa president Putini pealetungivat armeed pidurdavatest vägedest keskealised mehed, kelle vähenenud füüsiline võimekus raskendab Kiievi sõjalist planeerimist, vahendab Times.
„Minu pataljoni sõdurite keskmine vanus on 45 eluaastat,” ütles Ukraina 32. brigaadi komandör Dmõtro Berlõm Venemaa piiri lähedal asuva ümberpiiratud linna Kupjanski lähedal. „Selles vanuses on raske ülesandeid täita. Mõne jaoks on isegi laskemoona ja soomusvestide kandmine eesliini positsioonideni raske.” Ta lisas, et nooremaid sõdureid ei ole enam appi tulnud ja need noored, kes võitlesid, on surnud. „Inimesed saavad otsa ja täienduste kvaliteet langeb iga korraga.”
See on erinev olukord võrreldes viimase sajandi suurte sõdadega, kus enamik sõjaväelasi kippusid olema kahekümnendates eluaastates või isegi nooremad mehed. Briti sõdur-luuletaja Wilfred Owen kirjutas Esimese maailmasõja „hukule määratud noortest”, samal ajal kui sajad tuhanded teismelised võitlesid liitlasvägede eest lahingus Natsi-Saksamaa vastu.
Aastal 2021 oli USA relvajõudude keskmine tegevväelane 28-aastane. Eelmisel, 2023. aastal oli Ühendkuningriigi relvajõudude keskmine vanus 31 aastat. Ukraina sõjaväelaste kohta puuduvad ametlikud andmed, küll aga hinnatakse Kiievi armee sõdurite keskmiseks vanuseks laialdaselt 43 eluaastat.
President Zelenski kantselei ülema nõunik Serhi Leštšenko ütles novembris, et on kuulnud „hirmutavaid arvusid” mõnedest brigaadidest, kelle ülesandeks oli vallutada Venemaa positsioone, kus keskmine vanus oli 54 eluaastat. „Ründeüksuse liige ei saa rünnakule minna 54-aastaselt,” lisas ta. Ta ütles, et sai teabe Donbassis asuva kaitsepataljoni ülemalt.
Kuigi Ukraina on mobiliseerinud võitlema tsiviilisikuid, koosnes sõja alguses 2022. aastal vägede esialgne laine valdavalt vabatahtlikest. Need olid tavaliselt neljakümnendates eluaastates või vanemad mehed, kellel oli perekond ja kes viitasid liitumisel kohusetundele. Paljud eeldasid, et nende brigaade tugevdatakse peagi nooremate võitlejatega, kes viivad läbi suurema osa rünnakuoperatsioonidest. Vähesed uskusid, et sõda kestab nii kaua või et nad jäävad rindele peaaegu kaheks aastaks. Mõned tunnistavad, et on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt täieliku kurnatuse lähedal.
„Olen kokkuvarisemise äärel,” ütles Ukraina kirdeosa linnas Harkivis šrapnellivigastustest taastuv 50-aastane sõdur. „Liitusin sõja esimesel päeval, aga ma ei jaksa enam. Aga kui meiega liituvad nooremad mehed, ei saa nad sageli sellega hakkama. Saame lööke rakettide, droonide ja valge fosforiga. Nad kaotavad mõistuse. Nad pole selleks valmis,” sõnas ta ja lisas, et talle anti käsk võimalikult kiiresti rindele naasta ja ta peab oma üksuse positsioonidele jõudmiseks kõndima kilomeetreid. „Ma ei saa poisse alt vedada,” ütles ta.
Ukraina seaduste kohaselt võivad mehed vabatahtlikult rindele minna alates 18. eluaastast, kuid neid ei saa mobiliseerida enne 27. eluaastat. Uue seaduseelnõuga langetatakse vanuse alammäär 25. eluaastani. Kohustuslik ajateenistus kehtib 18–20-aastastele meestele, kuid neid ei saa lahingusse saata.
„On mõned nooremad, kes vabatahtlikult sõdivad, kuid sellest ei piisa, et olla enamuses,” ütles Hersoni oblasti sõjaväekomandör ja Ukraina parlamendi riigikaitse küsimustega tegeleva rahvusliku julgeoleku, kaitse- ja luurekomisjoni liige Roman Kostenko. „Seega on probleem ründeüksuste, näiteks õhudessantväelaste, merejalaväe ja erioperatsioonide üksuste värbamisel, mis nõuavad vastupidavust ja füüsilist jõudu. Muidugi peavad need töötama nooremate meestega,” sõnas ta.
President Zelenski ütles eelmisel kuul, et sõjavägi on palunud 500 000 sõdurit juurde, kuid otsust kutsutavate arvu kohta ei tehtud. Ametnike sõnul on see samm vajalik mitte ainult vägede arvu suurendamiseks, vaid ka selleks, et võimaldada pärast Venemaa sissetungi rindel teeninud sõdurite rotatsiooni.
„Füüsiliselt on pärast 40. eluaastat kindlasti raskem teenida. Üks asi on see, kui teil on treenitud 20-aastase keha ja refleksid. See on teistsugune, kui oled 46-aastane kontoritöötaja, kellel on kõht ees ja kroonilised haigused,” ütles 47-aastane arhitekt Andri Roik, kes läks sõjaväkke ligi kaks aastat tagasi. „Kuid sellel on ka mõned eelised. Kogemused ja teadlikkus näiteks, aga ka tõsisem ellusuhtumine.”
Zelenski vanemnõunik Mõhailo Podoljak ütles, et vanemate sõdurite suurt hulka rindel võib seletada sellega, et isad soovivad kaitsta oma poegi relva haaramise eest. Kuid ta ütles, et nooremad mehed peavad varsti valiku tegema. „Igaüks peab ise määrama hinna, mida ta on nõus maksma. Kas elada vangilaagris või vabal maal.”
Ta lisas, et igas vanuses ukrainlasi oleks lihtsam veenda rindele suunduma, kui nad oleksid kindlad, et neid toetavad võimsad Lääne raketid, mis suudavad hävitada suurema osa Vene vägedest enne nende lahinguväljale jõudmist.
„Ukraina sõdurite ellujäämisvõimalus suureneks järsult. Ja vastavalt sellele tunneksid meie sõdurid psühholoogiliselt teisiti,” ütles Podoljak Kiievi tugevalt kindlustatud valitsuspiirkonnas. „Selleks aga pole vaja kümmet raketti kuus, vaid 1000. Probleem on selles, et me saame kõike aeglaselt ja vähe.”
Kuigi 18–60-aastastel meestel on sõja alguses kehtestatud sõjaseisukorra alusel keelatud Ukrainast lahkuda, on BBC viidatud Euroopa Liidu andmetel viimase kahe aasta jooksul Euroopasse põgenenud vähemalt 650 000 võitlusealist meest.
Vanemate sõdurite domineerimine Ukraina armees peegeldab demograafilist kriisi, millel võib olla tõsine mõju riigi sõjajärgsele taastumisele. Ukraina keskmine vanus on 40 aastat ja rahvaarv langes 52 miljonilt pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist eelmisel aastal umbes 37 miljonile, sealhulgas Vene vägede kontrolli all olevad alad. Ukraina meeste oodatav eluiga aastatel 2023–2024 on eeldatavasti vaid 57, naiste puhul aga 70. Eeldatakse, et need arvud jõuavad sõjaeelsele tasemele 66 ja 76 alles vähemalt 2032. aastal, kirjutas Kiievis asuva Ptouha demograafia ja sotsiaaluuringute instituudi juht Ella Libanova eelmisel aastal.
Mitte kõik neljakümnendates eluaastates võitlevad mehed pole end vabatahtlikult kirja pannud. Paljud on mobiliseeritud ja kriitikute sõnul on maapiirkondadest ebaproportsionaalselt palju vanemaid mehi kutsutud võitlema, kuna neil napib raha, et mobilisatsioonist välja pääseda. Sotsiaalmeedias on levima hakanud videod sellest, kuidas värbamisametnikud mehi tänaval kinni võtavad ja sõidukitesse lükkavad. Relvajõudude juhi kindral Valeri Zalužnõi poolt kritiseeritud sammuga vallandas Zelenski augustis kõik Ukraina piirkondlikud värbamisbüroode juhid, püüdes korruptsiooni alla suruda.
Lisaks pidevatele ohtudele nende elule on rinde lähedal asuvad sõjaväelased tohutu psühholoogilise surve all. „Minu poiss-sõber on neljakümnendates ja tema ülesanne sõjaväes on veenda sõdurite rühmi, kellest enamik on samuti umbes sama vanad, minema rindepositsioonidele, et seal üksusi tugevdada,” ütles üks naine. „Ta teab ja nemad teavad, et vaid umbes pooled neist tulevad elusalt tagasi.”
Sellegipoolest tunnevad paljud rindel olijad vastutustunnet, et kaitsta nooremat põlvkonda sõja eest. „Ma ei taha näha 20-aastaseid võitlemas,” ütles 55-aastane Oleksandr Avanesov, kes kirjutas kaevikus luulet. Tal on seitsmeaastane tütar ja ta paraneb endiselt 2022. aastal Donbassi piirkonnas toimunud Venemaa pommirünnakus saadud vigastustest. „Need on meie rahva õied,” lisas ta. „Nad peaksid lapsi saama ja neid üles kasvatama.”
Pidubnjak, sõdur, kelle üksust takistas varjumast vanem ja aeglasem sõdur, nõustus sellega. Tal on kaks väikest last, kuid ta usub, et tema koht on lahinguväljal. „Kui nelikümmend aastat on veel järel, siis tuleks võidelda. Kui võitlejaid ei ole piisavalt, peavad teised üle võtma.”
