Euroopa Liit saboteerib Ungari majandust, kui Budapest blokeerib sel nädalal peetaval tippkohtumisel uue abi andmise Ukrainale vastavalt Brüsseli koostatud konfidentsiaalsele plaanile, mis tähistab ELi ja selle kõige venemeelsema liikmesriigi vahelise lahingu olulist eskaleerumist.

Euroopa Liidu ametnike koostatud ja Financial Timesi poolt nähtud dokumendis on Brüssel visandanud strateegia, mille eesmärk on võtta selgesõnaliselt sihikule Ungari majanduse nõrgestamine, ohustada selle valuutat ja põhjustada investorite usalduse kokkuvarisemine, püüdes kahjustada „töökohti ja majanduskasvu”, kui Budapest keeldub tühistamast oma vetot Kiievile antava abi suhtes.

Ungari peaminister Viktor Orbán lubas neljapäeval toimuval ELi juhtide erakorralisel tippkohtumisel blokeerida ELi eelarve kasutamise Ukrainale 50 miljardi euro suuruse rahalise abi andmiseks, vahendab Financial Times.

Kui ta ei tagane, peaksid teised ELi liidrid avalikult tõotama sulgeda lõplikult kogu ELi rahastamise Budapestile, eesmärgiga turge hirmutada, kahjustada riigi valuutat forintit ja tõsta hüppeliselt laenude võtmise hinda, on kirjas Brüsseli dokumendis.

„See on Euroopa, kes ütleb Viktor Orbánile, et nüüd aitab, on aeg alluda. Teil võib olla püstol, aga meil on kahur,” ütles konsultatsioonifirma Eurasia Groupi Euroopa direktor Mujtaba Rahman.

Dokumendis on kirjas, et „kui 1. veebruari [tippkohtumisel] kokkuleppele ei jõuta, deklareerivad teised riigipead ja valitsusjuhid avalikult, et Ungari peaministri ebakonstruktiivse käitumise valguses …  ei kujuta nad ette, et Budapestile antaks ELi vahendeid.”

Ilma selle rahastamiseta võivad „finantsturud ning Euroopa ja rahvusvahelised ettevõtted olla Ungarisse investeerimisest vähem huvitatud”, seisab dokumendis. Selline karistus „võib kiiresti vallandada avaliku sektori eelarvepuudujäägi rahastamise kulude edasise tõusu ja valuuta languse”.

Ungari ELi minister János Bóka ütles Financial Times’ile, et Budapest ei ole finantsohust teadlik, kuid tema riik „ei anna survele järele”.

„Ungari ei loo seost Ukraina toetamise ja ELi fondidele juurdepääsu vahel ning lükkab tagasi teised osapooled, kes seda teevad,” ütles ta. „Ungari on läbirääkimistel konstruktiivselt osalenud ja jätkab.”

Kuid märgiks Budapestile avaldatavast kasvavast survest kompromissi leidmiseks ütles Bóka, et Budapest saatis laupäeval Brüsselisse uue ettepaneku, milles täpsustas, et on nüüd avatud ELi eelarve kasutamiseks Ukraina paketi jaoks ja isegi ühisvõla väljastamiseks selle rahastamiseks, lisaks võimalustele, mis annavad Budapestile võimaluse hiljem meelt muuta.

Liikmesriike esindava ELi Nõukogu – Brüsseli organi – ametniku koostatud dokumendis tuuakse välja Ungari majanduslik haavatavus – sealhulgas „väga kõrge riigieelarve puudujääk”, „väga kõrge inflatsioon”, nõrk valuuta ja ELi kõrgeim võlateenindusmaksete osakaal sisemajanduse koguproduktist.

Dokumendis kirjeldatakse, kuidas „töökohad ja majanduskasv … sõltuvad suurel määral” välismaisest rahastamisest, mis põhineb ELi rahastamise kõrgel tasemel.

ELi nõukogu pressiesindaja ütles, et nad ei kommenteeri lekkinud infot.

Brüssel on oma rahalist mõjuvõimu liikmesriikide vastu kasutanud varemgi, näiteks Poola ja Ungariga seoses õigusriigi probleemidega ning Kreekaga eurotsooni kriisi ajal, kuid strateegia, mille eesmärk on selgesõnaliselt õõnestada liikmesriigi majandust, tähendab bloki jaoks uut suurt sammu.

Kolm ELi diplomaati ütlesid, et paljud riigid toetasid seda plaani. „Meeleolu on muutunud karmimaks,” ütles üks. „Mis liit meil on, kui lubame sellist käitumist?”

Teine ütles: „Panused on kõrged. See on väljapressimine.”

Bóka ütles, et Budapest soovib „uurida konstruktiivsema ja euroopalikuma lahenduse võimalust” ning on teinud ettepaneku, et ta võiks toetada 50 miljardi euro suurust plaani, kui talle antakse iga-aastane maksete vetoõigus. Teised ELi riigid on sellest ettepanekust juba keeldunud, kuna kardavad, et Orbán püüab seda igal aastal blokeerida ja saada täiendavaid järeleandmisi.

Kuid üks diplomaatidest lisas, et Orbánil pole „mingit võimalust” saada rahastamisel vetoõigust.

Bóka ütles, et „poliitiline surve Ungarile on pidev ja tugev”, kuid see ei mõjuta tema valitsuse läbirääkimisi. „Pidime astuma sammu ja usume, et ka teine ​​pool on sama paindlik,” lisas ta.

Kuigi 26 liikmesriigil on plaan B saata Kiievisse raha väljaspool ELi eelarvet, nõuaks see riikide parlamentides ratifitseerimist, mis põhjustab viivitusi ja ebakindlust.

Mitmed pealinnad on kaalunud, kas on otstarbekas kasutada Euroopa Liidu lepingu artiklit 7, mis lubaks Brüsselil Budapestilt hääleõigus ära võtta või blokeerida raha väljamaksed. Kuid teised on selle mõtte ümber lükanud, kuna see nõuab ühehäälset toetust ja paljud riigid ei soovi sellist tõsist sanktsiooni rakendada.

Bóka ütles, et on oluline, et ELi ühtsus „säiliks”, lisades: „Seetõttu oleme valmis tegema kompromisse seni, kuni need ei mõjuta meie elulisi huve.”

Ta lisas, et kui kompromiss ebaõnnestub, oleks Budapesti eelistus Ungari esialgne ettepanek luua eraldi Ukraina fond väljaspool ELi eelarvet.