Eesti relvajõud ostavad nüüd relvi ajalooliselt kiires tempos. Eelmisel, 2023. aastal ületasid riigi kaitsekulutused esimest korda miljardi euro piiri. Tänavu jätkavad kaitsekulutused kasvu ja on üle 1,3 miljardi euro.

Kaitsekulutuste osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist ületab tänavu esmakordselt kolme protsendi piiri ehk ligi 3,3 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.

Sõjaline allianss NATO soovitab oma liikmetele vähemalt kahe protsendi suurust osa sisemajanduse koguproduktist. Isegi NATO-s on Venemaa agressiivse tegevuse tõttu viimase aasta jooksul suurenenud surve piirmäära tõstmiseks kolmele protsendile.

Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu teatasid 2022. aasta lõpus ühiselt, et kavatsevad tõsta oma kaitsekulutuste osa kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ühises ajakavas nad aga kokku ei leppinud.

Võrdluseks – Soome tänavune kaitse-eelarve on ligikaudu 6,2 miljardit eurot, mis vastab 2,3 protsendile sisemajanduse koguproduktist.

Eesti peaminister Kaja Kallas ütles esmaspäeval ajalehele Times avaldatud intervjuus, et Euroopal on kolm kuni viis aastat aega valmistuda Venemaa agressiooni laiendamiseks NATO idapiirile.

Kallas lähtub oma hinnangus Eesti välisluure raportist. Selle kohaselt peab Venemaa Eestit ja veel kahte Balti riiki „NATO kõige haavatavamateks osadeks”, muutes need kõige tõenäolisemaks rünnaku sihtmärgiks.

Eesti sõjatehnika ja kaitsehalduse varade eest vastutava Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar küsib Kaitseministeeriumi värskes investeeringute ülevaates, kuidas saab Eesti järgmist sõda ära hoida või võita?

Saar vastab enda küsimusele tuntud ladinakeelse lausega: „si vis pacem, para bellum”. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks.

„Valmistume sõjaks ja pakume kõike, mida riigikaitseks vaja,” kirjutab Saar.

Eesti kaitseministeeriumi viimane investeerimisülevaade hõlmab aastaid 2023–2027.

Arvustus on huvitav lugemine. See näitab ilmekalt, kui oluliseks peavad eestlased seda, et kaitse-eelarvesse eraldatud raha kasutatakse spetsiaalselt sõjavarustuse: relvade ja laskemoona ostmiseks.

Üle-eelmisel 2022. aastal kulutas Eesti kaitseinvesteeringuteks ehk relvaostudeks ja sellega seotud projektideks veidi alla 400 miljoni euro. 2023. aastal kasvas summa ligi 600 miljoni euroni.

Ennustatakse, et kaitseinvesteeringud kasvavad Eestis igal aastal sellises tempos, et kümnendi lõpus ületatakse 1 miljardi euro piir.

Perioodil 2023–2026 kulutab Eesti relvaostudele 58,5 protsenti oma kaitsekulutustest. Isegi rahvusvaheliselt on see väga kõrge suhtarv.

Paljud lääneriigid on läinud üle professionaalsetele armeedele, jättes vähem raha relvade ostmiseks ja üha rohkem kulutusi personalikuludele.

Näiteks Soomes on püütud rõhutada, et kaitseväe ülesannete täitmiseks vajalikud relva- ja varustusinvesteeringud peaksid alati moodustama vähemalt kolmandiku kogukuludest.

Millist relvastust Eesti lähiaastatel ostab?

Lühidalt öeldes investeerib Eesti lähi- ja keskmaa õhutõrjerakettidesse, rasketesse raketiheitjatesse, nn hiilivatesse relvadesse, mereväe kaitsetehnikasse, 155-millimeetristesse haubitsatesse ning lahingu- ja transpordisoomukitesse.

Eesti mullustel ja tänavustel laskemoonahangetel on valdav osa rahast kulunud suurekaliibrilisele laskemoonale ja hiilivatele relvadele.

Soomes pälvisid eelmisel aastal Eesti relvatehingud enim tähelepanu, kui Eesti otsustas osta Türgist umbes 200 miljoni euro eest soomustransportööre. Soomes loodeti, et Eesti ost keskendub Soome sõidukitele.

Eesti maaväe tuumiku moodustab üks diviis, mis jaguneb kaheks brigaadiks ehk 1. ja 2. jalaväebrigaadiks. Neist 1. jalaväebrigaad on juba varustatud lahingumasinate ja Patria soomustransportööridega.

Türgist ostetud 230 sõidukit lähevad peamiselt 2. jalaväebrigaadile, millel veel ratassoomustransportööre pole. Esimesed Türgi soomukid jõuavad Eestisse juba sel aastal.

Eesti tegi eelmisel aastal ka oma ajaloo suurima relvatehingu, kui ostis koos Lätiga Saksamaalt keskmaa õhutõrjesüsteemi Iris-T SLM.

Umbes 400 miljonit maksnud süsteemi esimesed osad võetakse operatiivkasutusse hämmastavalt kiiresti ehk juba järgmisel aastal.

Samuti ostis Eesti äsja Iisraelist nn hiilivaid relvi. Need on iseplahvatavad droonid, mis suunatakse sihtmärgini.

Kaitseministeeriumi hinnangul oli tegu ka ühe kalleima relvatehinguga Eesti ajaloos. Soome kuulas hiljem huviga eestlaste kogemusi sellest uut tüüpi relvast.

Sarnased relvad on Ukrainas läbi murdnud viimase kahe aasta jooksul. Lõhkedroonide tarned Eestisse peaksid algama tänavu.

Ka Soome relvamüüjad on saanud oma osa Eesti viimastest ostudest.

Eesti teatas läinud kevadel, et on sõlminud Sakoga tehingud uute 8,6-millimeetriste snaiprirelvade osas. Seitsmeaastase raamlepingu väärtus on 40 miljonit eurot.

Eesti ostab snaiprirelvad TRG M10, mis vahetavad välja vanemad, samuti Sakost ostetud vintpüssid. Uute vintpüsside tarned Eestisse algavad tänavu.