Eesti peaminister Kaja Kallas ütles intervjuus väljaandele Times, et Euroopal on aega kolm kuni viis aastat, et valmistuda Kremli naasmiseks tõsise sõjalise ohuna NATO idatiivale.
Ebakindlustunnet rõhutades oli Kaja Kallas ka esimene NATO riigi juht, kes väitis, et Venemaa on hiljutise GPS-navigatsiooni segamise taga Läänemere lõunaosas, kuigi tema sõnul ei paista see olevat NATO liikmete vastu sihilikult suunatud.
Pärast mitmeid Ukraina tagasilööke lahinguväljal on alliansis kasvav mure selle pärast, kui kaua võib olla vaja valmistuda Vene vägede taaselustamiseks oma piiridel pärast võimalikku relvarahu.
Üks palju arutatud Saksa dokument soovitas, et see ajavahemik võiks olla viis kuni üheksa aastat.
Kallas aga ütles, et see aeg võib olla tunduvalt lühem. „Meie luure hinnangul on see kolm kuni viis aastat ja see sõltub suuresti sellest, kuidas me oma ühtsust juhime ja hoiame oma hoiakut Ukraina suhtes,” ütles ta.
„Venemaa tahab pausi ja see paus on koguda oma ressursse ja jõudu. Nõrkus provotseerib agressoreid, nõrkus provotseerib Venemaad,” märkis Kallas.
Kallas tugines Eesti välisluureteenistuse (VLA) raportile, mille kohaselt peab Moskva Eestit ja kahte teist Balti riiki NATO „kõige haavatavamaks osaks” ja tõenäolisemaks rünnaku objektiks.
VLA märkis, et Kremli kõrgeim prioriteet pärast lahingute lõppu Ukrainas on oma vägede kiire ülesehitamine Venemaa lääneosas asuvas sõjaväeringkonnas NATO idapiiride kõrval. Eesti välisluure lisas: „Balti riikide vaatenurgast on Venemaal veel piisavalt jõudu, et avaldada meie regioonis usutavat sõjalist survet.”
Selle tulemusena nõuab Eesti oma lääneliitlastelt tungivalt, et nad kahekordistaksid Ukrainale antavat sõjalist abi, lootes otsustavale löögile, mis lükkab Venemaa territoriaalsed ambitsioonid aastateks tagasi.
„Eesti inimesed toetavad Ukrainat võiduni. See on meile kõigile väga oluline,” ütles Kallas eelmisel nädalal Tallinna külastanud president Zelenskile.
Pikas perspektiivis aga ütles Kallas, et NATO peab Venemaa suhtes võtma kasutusele külma sõja stiilis „tõkestamise” strateegia.
See tähendaks iga liikmesriigi kaitsekulutuste tõstmist vähemalt 2,5 protsendini SKTst ning Venemaa majanduse ja relvajõudude struktuursetele nõrkustele aja ostmist. President Putini sõjavägi on Ukrainas hinnanguliselt kandnud kuni 300 000 ohvrit.
Suurimad lüngad, mida Kallas NATO heidutuses näeb, on sõjalise varustuse, eriti laskemoonavarude nappus ning raskused suure hulga vägede kiirel suunamisel eesliinile.
Kui Soome liitumine NATOga tähendab, et Balti riike oleks nüüd oluliselt lihtsam tugevdada meritsi, siis Poola ja Leedu vaheline kitsas maismaasild, mis kulgeb üle Suwalki lõhe, on endiselt habras.
Venemaa on alates Ivan Julma päevist 16. sajandil korduvalt ähvardanud ja vallutanud Eesti ala.
See hõlmas 200 aastat okupatsiooni 18. sajandi algusest ja enam kui 40 aastat Nõukogude Liidu ikke all, kuni Balti vabariigid külma sõja lõpus rahumeelselt oma iseseisvuse tagasi võtsid.
Kallas ütles, et Moskva „kolonialistlik” mõtteviis on püsinud 21. sajandil ja pole väljavaadet, et ta loobuks agressioonist naabrite vastu enne, kui ta on sunnitud tegema valusaid arvestusi, nagu Saksamaa pärast Teist maailmasõda.
„Venemaa pole kunagi kaotanud oma viimast koloniaalsõda,” ütles ta. „Olen palju lugenud ja püüdnud mõista, kuidas saaksime selle ajaloolise tsükli katkestada. Ja selle võtmeelement on vastutus. Nad pole kunagi toime pandud kuritegude eest vastutanud.”
„Toon näiteks: Nürnbergi tribunalide üks tagajärgi oli see, et sakslased said teada natside toime pandud kuritegudest ja seega oli see toodud avalikkuse ette,” sõnas ta.
Kuid on märgid sellest, et mitmes lääneriigis hakkab tekkima sõjaväsimus ja Donald Trumpi naasmise väljavaade USA presidendiks õõnestab NATO heidutuspüüdlusi, tunnistas Kallas, et üha raskem on säilitada riikide liidu ühtsust.
„Kogu aeg on [ühtsuse säilitamine] raskem, sest ka teemad muutuvad raskemaks,” ütles ta.
„Ja meil on eri riikides valimiste aasta ja see muutub üha keerulisemaks… Me kõik oleme demokraatlikud riigid ja demokraatlikes riikides on teil siseprobleemid, mis tulevad vahele ja sõda on kestnud juba mõnda aega, nii et see muutub tapeediks,” märkis ta.
„Kuid ma arvan, et juhtide kohustus on jätkuvalt selgitada, miks Venemaa võit [Ukrainas] on ohtlik mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma julgeolekule, sest kui agressioon tasub end kuskil ära, on see kutse kasutada seda mujal,” sõnas ta.
Märgiks selle kohta, kui suures ulatuses destabiliseerib täiemahuline sissetung Ukrainasse olukorda kogu piirkonnas, on detsembri keskpaigast saadik teateid laialdasest GPS-i segamisest Kesk-Poolast Lõuna-Rootsini.
Kallas on esimene Lääne juht, kes selgelt Moskvale näpuga näitab, kuigi tema sõnul ei olnud häired olnud märkimisväärsed ega pruukinud olla suunatud sihtmärkidele väljaspool Venemaad.
Üks teooria Tallinnas on, et see on Venemaa elektroonilise sõja kaasnähtus Ukraina droonirünnakute või seire vastu.
„Meil on põhjust kahtlustada, et jah, see oli pärit Venemaalt, kuid see ei olnud pahatahtlik,” ütles Kallas. „See ei mõjutanud tegelikult lennundust, julgeolekut ega midagi.”
